Lätlased Eesti maksutõusudest: jälgime tulemust huviga

Eestis kavandatavad uued maksutõusud on tekitanud arutelu ka naabrite juures Lätis ja Leedus.

Eestlaste plaane jälgitakse huviga, kuigi ekspertide hinnangul maksumuudatused ilmselt Eesti majandusele suurt kasu ei too ning mõjutavad piirikaubandust marginaalselt. Läti alles kaalub enda järgmise samme, aga Leedu on otsustanud jätkata pankade lisamaksustamisega.

„Eestil, Lätil ja Leedul on sarnane väljakutse, et kuidas leida vahendeid kasvavate kaitsekulude ja võetud võlgade teenindamiseks. Inflatsioon on suurendanud survet valitsuse kulutustele, eriti pärast COVID-19 pandeemia ajal tekkinud olulisi eelarvepuudujääke,“ märkis Citadele panga ökonomist Mārtiņš Āboliņš. „Näiteks oli Eesti eelarvepuudujääk 2023. aastal 3,4% SKP-st ja eeldatavasti ületab see ka 2024. aastal 3% piiri. Need puudujäägitasemed ei ole jätkusuutlikud ja kasvavad ning ilmselt mitte ajutised kaitsekulutused sunnivad Balti riike otsima uusi rahastusallikaid.“

Alternatiive on vähe

Āboliņši sõnul pole majanduslikust perspektiivist vaadates maksutõusud lühiajaliselt positiivsed, kuna need võivad pärssida majanduse taastumist. „Samas on alternatiive vähe. Valitsused võivad kas suurendada täiendavaid tulusid, vähendada mitteolulisi kulutusi või jätkata suurte eelarvepuudujääkidega. Viimane pole aga üldsegi jätkusuutlik,“ lausus Āboliņš. Reitinguagentuurid on juba langetanud Läti ja Eesti krediidireitingut ning Euroopa Liidu eelarvereeglid nõuavad järgmisest aastast liikmesriikidelt eelarvepuudujääkide vähendamist. „Kui makse tuleb tõsta, on tarbimismaksud ilmselt parem valik kui tööjõu- või kapitalimaksud, sest need ei mõjuta konkurentsivõimet,“ lisas Āboliņš.

Lätis jälgitakse Eestis toimuvat huviga, kuna seal ei ole veel järgmise aasta eelarvet kinnitatud ega konkreetseid ettepanekuid tehtud. Leedu jätkab oma senise plaaniga ning pikendab 2023. aastal kehtestatud täiendavat pangamaksu ka 2025. aasta makseperioodiks.

Eesti maksude tõusmisega kaasnevat suurt piiriülese kaubanduse kasvu Āboliņš ei ennusta. „Kindlasti mõjutab see tarbijate käitumist, aga seda eelkõige nišiturgudel, nagu kütuse ja alkoholi jaemüük. Samas vaid 2% erinevus käibemaksumäärades ei too tõenäoliselt kaasa olulist piiriüleste ostude kasvu, kuigi piirialadel võib väikest mõju tunda küll,“ märkis Āboliņš.