Eesti Pank: eurodeks on vahetamata veel 43,7 miljoni euro väärtuses Eesti kroone

Tänavu teises kvartalis lasi Eesti Pank ringlusse 9,3 miljonit pangatähte, mille koguväärtus oli 304 miljonit eurot, ja 4,9 miljonit käibemünti, mille koguväärtus oli 2,6 miljonit eurot, kirjutab Eesti Panga sularahaanalüütik Kristjan Lember.

Pool väljastatud pangatähtede arvust olid 50-eurosed ning üldiselt olid väljastatud pangatähtede arv ja koguväärtus samad kui aasta tagasi. Müntidest väljastati enim 2-euroseid, mida oli ringlusse lastud müntide koguarvust 21%.

Kõige populaarsemad on 50-eurosed

Teises kvartalis tagastati Eesti Panka 6,1 miljonit pangatähte väärtusega 218 miljonit eurot. Kõige rohkem tagastati 50-euroseid pangatähti. Need moodustasid 43% kõikidest tagastatud pangatähtedest, mis on üsna tavapärane. Tagastatud pangatähtede kogusumma oli väärtuse poolest 5% suurem kui esimeses kvartalis. Sorteerimise käigus hävitati 0,91 miljonit käibekõlbmatut pangatähte, ülejäänud lasti tagasi ringlusse.

2024. aasta teises kvartalis tagastasid kommertspangad Eesti Panka 4,4 miljonit käibemünti väärtusega 1,4 miljonit eurot. Enim tagastati 2-sendiseid, mis moodustasid Eesti Panka tagastatud müntide koguarvust 22%.

Tagastatud käibemüntide arv on kolmandat kvartalit järjest olnud suur tänu Eesti Panga ja Omniva koostöös toimivale mündivahetusteenusele. Tallinnas ja Tartus pakutav mündivahetusteenus jätkub vähemalt 2025. aasta veebruarini. Mündivahetuseks lisavõimaluste loomine toetab müntide taasringlust ja hoiab keskkonda, kuna väheneb vajadus münte juurde toota.

Uuest aastast hakkavad käibelt kaduma 1- ja 2-sendised

Mündiringlust aitab püsivamalt tõhustada 2025. aasta alguses kehtima hakkav ümardamisreegel, mille järgi hakatakse müügikohtades ostukorvi lõpphinda ümardama lähima 5 sendini. Seda tehakse üksnes siis, kui ostja maksab sularahas. 1- ja 2-sendiseid antakse peamiselt poest vahetusrahana, kuid seejärel jäävad need inimeste kätte seisma, sest uuesti maksmisel kasutatakse neid pisisente vähe. Samas on 1- ja 2-sendiste tootmis- ja käitlemiskulud ning keskkonnamõju ebaproportsionaalselt suured, kui arvestada nende väärtust. Uuel aastal kehtima hakkava ümardamisreegli järgi enam 1- ja 2-sendiseid vahetusrahana tagasi ei anta. Seetõttu pole poodides neid enam tarvis ja ühtlasi kaob vajadus neid juurde toota.

Teises kvartalis võeti sularahaautomaatidest raha välja 6,2 miljonil korral ja 971 miljoni euro väärtuses. Eelmise aasta sama ajaga võrreldes oli väljavõtmiste arv umbes 6% väiksem. Sularaha sissemaksmise tehinguid tehti teises kvartalis 515 miljoni euro väärtuses, mida oli eelmise aastaga võrreldes 5% vähem.

Teise kvartali seisuga oli Eestis 668 sularahaautomaati, neist 310 sularaha sissemaksmise võimalusega. Peale sularahaautomaatide saab sularahatehinguid teha 21 pangakontoris.

Eesti krooni sularaha vahetamine

Eesti Pank vahetab endiselt Eesti krooni pangatähti ja münte eurodeks. Selle aasta teises kvartalis tehti Eesti Pangas 173 kroonisularaha vahetustehingut kokku 35 740 euro väärtuses. Praeguseks on vahetamata veel 43,7 miljoni euro väärtuses Eesti kroone: 28,4 miljonit pangatähte (37 miljoni euro väärtuses) ja 319,5 miljonit münti (6,7 miljoni euro väärtuses). Huvi kroonide eurodeks vahetamise vastu on viimastel aastatel olnud väike.

Eesti Panga sularahaekspertiis

Eesti Pank vahetab ümber rikutud ja kahjustada saanud europangatähti ja -münte. Teises kvartalis tehti 92 sularahaekspertiisi, mille käigus analüüsiti 3937 pangatähe ehtsust ja vajadusel määrati pangatähe kahjustuse ulatus. Ümber vahetatakse pangatähed, millest on säilinud üle poole. Kahjustatud pangatähed kõrvaldatakse ringlusest ja hävitatakse.

Teises kvartalis registreeriti Eesti kohtuekspertiisi instituudi andmetel Eestis 293 võltsitud europangatähte, millest suurem osa olid 20- ja 100-eurosed kupüürid. Soovitame kõigil sularaha kasutavatel ettevõtetel, aga ka eraisikutel olla kõikide rahatähtede suhtes tähelepanelik. Samuti tasub reisides olla sularahaga arveldamisel hoolas. Teises kvartalis tuvastati ka 44 mündivõltsingut.