Nõo Lihatööstus: globaalne megatrend on vähendanud eestlaste sealiha isu

Nõo Lihatööstuse kogutud turustatistikast selgub, et selle aasta kahel esimesel suvekuul on eestlased varasemast rohkem eelistanud linnuliha, sealiha tarbimine on languses.

„Linnulihast valmistatud toodete müük on ligi kaks protsenti suurem võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, sealiha samal ajal ligi seitsme protsendiga miinuses,“ märkis Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük

„Tegemist on justkui megatrendiga, kus on oma roll teadlikel ja tervislikel valikutel, aga ka hinnal. Kuigi tuleb lisada, et hind üksi ei ole määranud, sest tarbija on teinud valiku tervislike tootegruppide kasuks ka seal, kus kilogrammi hind on veidi kõrgem – näiteks linnulihast grillvorstid. Näeme, et tarbitakse vähem, kuid teadlikumalt. Prognoosisime sellist turuarengut ette ja oskasime oma suvetoodete valiku üsna täpselt kujundada. Praegu on lihatööstus aga juba talves, kus arvame, et sealiha kasvatab taas osatähtsust,“ sõnas Kruustük

Statistikaameti andmetel toodeti 2023. aastal Eestis viimase viie aasta väikseim kogus liha. „Liha toodeti Eestis kokku 75 600 tonni, sealhulgas 39 800 tonni sealiha, 22 900 tonni linnuliha ja 12 400 tonni veiseliha. Lihatoodang kokku vähenes 5%, sealhulgas sealihatoodang 10% ja linnulihatoodang 1%. Veiselihatoodang aga suurenes 3%,“ ütles ameti juhtivanalüütik Ege Kirs tänavu kevadel.

Kuigi sealiha tarbimine on aasta-aastalt vähenenud, söövad Eesti inimesed endiselt seda kõige rohkem. 2023. aastal tarbiti Eestis sealiha 37,9 kilogrammi inimese kohta. Linnuliha söödi 27,6 kilogrammi, veiseliha 7,7 kilogrammi ning lamba- ja kitseliha aastane tarbimine jäi alla kilogrammi inimese kohta.