Sisenen autoga Haapsalu linna ühel suvisel neljapäevahommikul kella kümne paiku, seljataga kolmetunnine sõit. Päike paistab, soojakraade on ligi 30 ja Haapsalu peatänav ehk Posti tänav on sama konarlik kui varemgi. Kui „päris“ kesklinnas ehk kaubamaja juures veel liigub inimesi – enamjaolt ilmselt omi asju ajavad kohalikud –, siis vanalinn, st Posti ja Karja tänav ning piiskopilinnuse ümbrus on peaaegu inimtühjad. Kohvikud-restoranid on kinni, turiste vähe, ainult Müüriääre kohviku ees istub noorpaar koos koeraga. Veidi hiljem selgub tõsiasi, et vanalinna söögikohad avavad uksed alles lõunast.

Linnapea sõnul läheb linnal rahuldavalt