ARVAMUS | Start-up-sektori rahakott on meeste poole kaldu

Pean oma missiooniks naiste hääle tugevdamist start-up-sektoris, sest praegu on see sektor tasakaalust väljas. Tegelikult ei ole küsimus naistes või meestes, vaid mitmekülgses vaates, mis on uue toote või teenuse loomiseks vajalik, sest selle tarbijad on igast soost, kirjutab Swedbanki start-up’i segmendi juht Triin Preem.

Ma usun, et põhjus, miks naisi on iduettevõtluses, aga ka IT‑valdkonnas endiselt vähe, on seotud minevikuga, kus nendes valdkondades tegutsesidki peamiselt mehed. Need valdkonnad mängivad aga tänapäeva toodetes ja teenustes nii olulist rolli, et valdavalt maskuliinne vaade võib osa potentsiaalist peitu jätta.

Uuringute tulemused kinnitavad, et äriedu toovad mitmekesisemad tiimid. See ei ole ilmselt enam kellelegi üllatus ning võiks korda minna igale ettevõttele. Samas on üllatav aga see, kui paljud tiimid just investorite ja start-up’ide maastikul ikka veel mitmekesised ei ole. Uuringud näitavad, et naiste asutatud start-up’id saavad vaid 2% maailmas kaasatud kapitalist. Riskikapitalifondide välja antud rahast läheb naiskaasasutajaga ettevõtetele kõigest ligi 20%. Eestis läheb naisasutajatega ja naissoost kaasasutajatega ettevõtetele ligi 18% investeeringutest proportsionaalselt nende hulgaga. Naissoost investeerimiskomiteede liikmeid on Baltikumi fondides vaid 9% ümber.

Rohkem mitmekesisust

Tõhusamate ja kasumlikumate ettevõtete ja investeeringute sünniks on vaja rohkem mitmekesisust ja tasakaalu nii asutajate kui ka investorite hulgas. Praegu aga ei ole piisavalt naisi start-up’ide ega riskikapitalifondide juhtkondades. Nagu näha, on mitmekesisuse aspektist selles sektoris vaid kehvi uudiseid: naisasutajatega start-up’idesse investeeritakse vähem ja ka asutajate endi hulgas on tunduvalt vähem naisi. Selleks, et naised julgeksid end iduettevõtluses proovile panna, on vaja rohkem eeskujusid, aga ka eestvedajaid, kes julgustaksid ja toetaksid.

Pööramaks kitsaskohale tähelepanu, olemaks osalejatele toeks ning kutsumaks üles vastutust võtma nägigi sel aastal ilmavalgust manifest, millele andsin allkirja ka mina Swedbanki start-up’i segmendi juhina. Manifesti eestvedajate hulgas on asutajad ja investorid, kes on koondunud just selleks, et ühiselt tagada iduettevõtluse heaolu.

Selleks, et start-up’ide valdkond saaks tasakaalu, kutsutakse manifestis üles järgima lihtsaid ja muudes valdkondades nii harjumuspäraseid põhimõtteid. Asutades ettevõtet või riskikapitalifondi veendu, et meeskond, aga ka juhtgrupp oleks sooliselt mitmekesine. Kui naiskandidaate napib, siis astu samme, et kutsuda naisi kandideerima. Juhi või värbajana võiksid üle vaadata, kas ettevõttes on naisi, kes vääriksid edutamist juhtivatele, otsustustasandi ametikohtadele. Et aga endalgi pilt selgemaks saaks, tasub süsteemselt koguda andmeid ettevõtte soolise tasakaalu ja muus osas mitmekesisuse kohta ning jälgida, et organisatsioonis lähtutaks igapäevaselt mitmekesisuse põhimõtetest.

Minu hinnangul mängivad naiste valikutes kaalukat rolli ka teised naised, kellest eeskuju võtta. Eesti start-up-kogukonnas tegutsevad naisasutajad on avatud ja häälekad kogemusi jagama. Nemad on teerajajad, tõelised eeskujud ja inspiratsioon. Aga eeskujuks võib saada igaüks, kel jagub pealehakkamist ja peas küpsemas hea idee.