KOMMENTAAR | Keerulisest majandusest hoolimata laekus esimesel poolaastal riigieelarvesse rohkem makse

Poole aastaga on maksu- ja tolliametile tasutud 6,6 miljardit eurot makse, millest juuni maksutulu moodustas 1 217,6 miljonit eurot.

Vaatamata pikalt kestnud majanduslangusele palgad jätkuvalt kasvavad ja töökohad ei ole oluliselt vähenenud, see on toetanud tööjõumaksude tasumist. Palgafondi kasv ulatus esimesel poolaastal 6,4 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Peamine mõjutaja oli eelkõige keskmise palga kasv, mis oli esimesel poolaastal 7,5 protsenti, töökohtade arv vähenes samas 1,0 protsenti.

Deklareeritud töötajate osakaal tööealistest (60,2 protsenti) on viimastel kuudel tõusnud, kuid jääb veel eelmise aasta keskmisele (60,5 protsenti) tasemele alla. Kuue kuu palgafondi suurim kasv oli tervishoiusektoris (16,4 protsenti). Eelnevast tulenevalt kasvas sotsiaalmaksu tasumine esimesel poolaastal 6,5 protsenti võrreldes eelmise aastaga.

Tulumaksu laekus 12 miljonit rohkem

Füüsilise isiku tulumaksu riigieelarve osa laekumist mõjutasid lisaks palgafondi muutustele tulumaksutagastused ja pensionisüsteemi teisest sambast lahkujad. Esimesel poolaastal tagastati tulumaksu 230 miljonit eurot ehk 12 miljonit rohkem kui eelmisel aastal. Teisest pensionisambast lahkujatelt (nii töö- kui pensioniealistelt) laekus poole aastaga 29 miljonit eurot tulumaksu, mida on 4 miljonit eurot vähem kui möödunud aastal sama ajaga.

Tulumaksu laekumist riigieelarvesse mõjutab ka maksuvaba tulu piirkonnast välja kasvamine – tööealiste maksuvaba tulu saajate arv vähenes esimesel poolaastal ligi 10 protsenti. Kohalike omavalitsuste füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas esimesel poolaastal 10,5 protsenti. Sotsiaalmaksust oluliselt kiirema kasvu põhjuseks on 2,5 protsendiline tulumaks pensionitulult, mis mõjutab füüsilise isiku tulumaksu jagunemist riigieelarve ja kohalike omavalitsuste vahel alates veebruarist.

Pankadelt koguti avansilist tulumaksu 70 miljonit

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist on suurendanud pankadelt laekunud tulumaks. Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas esimesel poolaastal 27,0 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tugeva kasvu taga on eelkõige krediidiasutused, kes maksid avansilise tulumaksu kõrval tulumaksu ka jaotatud kasumilt.

Avansilist tulumaksu tasuti poole aastaga kokku 70 miljonit eurot, mida on ligi 20 mln enam kui eelmisel aastal sama ajaga. Pankade jaotatud kasumilt laekus esimesel poolaastal 54 miljonit eurot tulumaksu ning riigiettevõtete jaotatud kasumilt 20 miljonit eurot tulumaksu ehk 4 miljonit vähem kui möödunud aastal esimeses pooles.

Tarbija kindlustunne visa taastuma

Käibemaksu tasumise kasvule andis esimesel poolaastal hoogu standardmäära tõus, kuid pidurdas oodatust madalam tarbija kindlustunne ning tarbimisaktiivsus. Selle aasta esimese kuue kuu tasumine (1,82 miljardit) ületab 152 miljoni euroga 2023. aasta taset, mis tuleneb valdavas osas standardmäära tõusust. Käibemaksutõus on kaupade ja teenuste hinda kandunud peaaegu kogu ulatuses (95%) majanduse kasvule pöördumise ootuses.

Käibemaksu tasumist on esimesel poolaastal mõjutanud tarbija kindlustunde visa paranemine, mistõttu võivad majapidamised oma tarbimiskulutusi piirata – Euroopa komisjoni tarbija kindlustunde indikaator viitab sama madalat hinnangut kui 2009. aasta kevadel.

Teisalt näitab tarbija ostujõud paranemist, kuna palgakasv ületas juunis hinnatõusu üle kahe korra. Ettevõtete kogukäibed teises kvartalis, keeruliste majandusolude tõttu, küll aastases võrdluses langesid, kuid langus ei olnud enam nii sügav kui esimeses kvartalis.

Inimeste ostmisharjumused on muutumas

Aktsiiside tasumised kokku olid teises kvartalis mõnevõrra paremad aasta algusest, kuid esimese poolaasta tasumine jääb ühe protsendiga siiski eelmisele aastale alla. Aktsiiside lõikes on tasumiste kasvud olnud erinevad. Selgelt oli teine kvartal parem nii alkoholiaktsiisile, kus langus on kuust kuusse pidurdunud, kui ka kütuseaktsiisile, mille puhul oli mõjutajaks 1. mail toimunud mitme aktsiisimäära tõstmine.

Alkoholiaktsiisi tasumine on olnud seni suuresti mõjutatud varude realiseerimisest ning ei deklareerimine ega tasumine pole täielikult oma tavapärast taset saavutanud. Lisaks mitme kütuseaktsiisimäära tõusule on tasumisi positiivselt mõjutanud mootorikütuste deklareerimise oodatust parem tase ning seda toetab ka viimastel kuudel veidi paranenud maismaaveonduse ja torutranspordi tegevusala kindlustunne.

Oluliselt parem on olnud sel aastal ka diislikütuse hulgimüük, mis samuti annab positiivse sõnumi eelkõige sektoritele, kus on kasutusel enam paiksed mootorid. Tubakaaktsiisi tasumine on aktsiisidest ainuke, mis teises kvartalis langusesse pöördus. Suurem osa langusest tuleneb sigarettide vabasse ringlusesse lubamise 6,5 protsendisest kahanemisest, mis näitab võimalikke tarbimis- või ostmisharjumiste muutuseid.