VIDEO JA FOTOD | Sõnajalad said palju kära tekitanud Aidu tuulepargi lõpuks valmis

Ida-Virumaal avati täna pidulikult enam kui kümme aastat arenduses olnud Aidu tuulepark, kuhu püstitati 17 tuulikut koguvõimsusega 75 megavatti. Hoolimata pikast arendusperioodist ehitati tuulepark valmis rekordkiirusel – vähem kui aastaga.

Aidu tuulepargi arendaja ja Aidu Wind Parki juhi Oleg Sõnajala sõnul jõuti projektiga tänasesse päeva tänu koostööle nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil. „Ühte murdepunkti on raske välja valida, kuid pikaajaline töö ning Aidu jaoks sobilike paljude väliste mõjurite joondumine kulmineerus ühel hetkel nii, et unistusest on saanud reaalsus,“ võttis ta kokku pika arendusperioodi, meenutades, et detailplaneering Aidu endise põlevkivikarjääri alale tuulepargi loomiseks võeti vastu 2011. aastal ning ehitusload väljastas omavalitsus juba 2013. aastal.

Tuulepargi avamisel osalenud kaitseminister Hanno Pevkur tõdes, et julgeolek on meie esimene prioriteet. „Riigi vaates tähendab julgeolek ka seda, et energiajulgeolek oleks tagatud. Minu soov ei ole ettevõtjatega vastanduda, vaid leida tasakaal. Majandus peab mahtuma looduse sisse, aga majandus peab sobituma ka julgeoleku raamidesse.“

Ka tõdes kaitseminister, et vaidlusi on peetud pikka aega ning üheks eesmärgiks, kui ta kaitseministriks sai, oli nende lõpetamine. „Julgeolek peab jääma tagatuks. Keegi meist ei soovi, et Viru- või Võrumaa oleks ohus nii, et me neid kaitsta ei suudaks. Virumaa on julgeoleku vaates tundlik piirkond. Kompromissid on olulised ning loodan, et tuuleparke tuleb veel juurde. Neid on lihtsam rajada sinna, kus julgeoleku seisukohalt on see võimalik.“

Kliimaminister Yoko Alender ütles täna Aidus, et Eesti eesmärk on toota aastal 2030 taastuvelektrit sama palju, kui me ise tarbime ning et Aidu tuulepargi valmimine on järjekordne oluline samm selle ambitsioonika eesmärgi saavutamise suunas.

„Riigi, ettevõtjate ja kohalike pühendumus taastuvenergia arendamisele annab tulemusi – praeguseks on detailplaneeringute faasis üle 700 MW võimsuses tuulikuid, ja see number on lähitulevikus veelgi suurenemas. Meil on kindlus, et suudame seatud eesmärgi täita. Nii tagame Eesti energiajulgeoleku ja suurendame meie konkurentsivõimet. Nende sammudega liigume kindlalt kestliku tuleviku suunas.“

Tuulepargi erakordselt rahvarohke avamisürituse programmi kuulus ka paneeldiskussioon, kus arendajad, omavalitsused ning riigi esindajad arutasid muuhulgas, kas ja miks peaks tuuleparkide arendamist viima merre, kui maismaal on veel kasutamata ressurssi. Ka vajalik taristu, kõrgepingeliinid ja alajaamad on Ida-Virumaal juba põlevkivienergeetika kuldaegadest olemas ja ootavad uut kasutust.

Aidu tuulepargi õnnistas sisse Ivo Linna, lauldes spetsiaalselt sellel üritusel esimest korda „Palvet“, mida tuntakse sageli rohkem avasõnade „Looja, hoia Maarjamaad…“ järgi.

Tänaseks on Aidu tuuleparki investeeritud umbes sada miljonit eurot. Kaevandusalale tuleb lähitulevikus veel vähemalt teine samas suurusjärgus investeering. Sõnajalad planeerivad jätkata ka riigikaitseliste piirangute pärast ootele pandud Vaivara tuulepargi arendusega, mis võib realiseerudes olla Aidu tuulepargist 2-3 korda võimsamgi.

Tuulepargi valmimist finantseeris Swedbank

Swedbank finantseerib Aidu tuuleparki, et edendada taastuvenergia arengut Eestis.

Eesti suurim pank Swedbank ja üks Saksamaa juhtivaid kommertspanku NORD/LB kuulutasid välja 87 miljoni euro suuruse rahastuspaketi Aidu tuulepargile.

Ida-Virumaal Lüganuse vallas asuvas Aidu tuulepargis toodetud süsinikuvaba elektriga on võimalik rahuldada enam kui 40 000 majapidamise energiavajadust. Tuulepargi omanikeringi kuuluvad perekond Sõnajalg ja Saksa taastuvenergiaettevõte Dirkshof – kummalegi kuulub 50% Aidu tuulepargist, mis sai valmis ja kvalifitseerus võrgueeskirja nõuetele möödunud kuul. Pangad finantseerivad tuulepargi 67,5 MW osa, kuhu püstitati 15 Vestase 4,5MW tuulikut.

Swedbank ja NORD/LB panustasid kumbki 43,5 miljonit eurot 87 miljoni euro suurusesse finantspaketti. „Aidu uue tuulepargi finantseerimine on tugev tõestus rahvusvahelise koostöö jõust. Tuues kokku kohalikud ja välisinvestorid ning finantsasutused, edendame lisaks taastuvenergiale globaalseid partnerlussuhteid, mis juhivad ja toetavad Eesti jätkusuutlikku arengut,“ ütles Swedbanki korporatiivpanganduse osakonna juhataja Mihkel Utt.

„Ülemaailmset taastuvenergiale üleminekut oluliselt edasi viivate piirkondlike projektide rahastamine on meie DNA keskne komponent,“ rääkis NORD/LB energialoome Euroopa juht Niels Jakeman. „Aidu tuulepark aitab Eestil täita oma ambitsioonikaid taastuvenergia eesmärke ning meil on hea meel toetada Sõnajalgade perekonda ja Dirkshofi riigi nullemissioonide teekonnal.“

„Swedbank ja NORD/LB on mänginud olulist rolli Aidu tuulepargi finantseerimises,“ märkis Aidu tuulepargi tegevjuht Oleg Sõnajalg. „Mõlemal partneril on esmaklassilised teadmised taastuvenergia tööstusest ning nad lõid unikaalse rahastuspaketi, mis kindlustab projekti pikaajalise tuleviku ja edu, aidates Eestit üleminekul taastuvenergiale,“ lisas ta.

Eesti on 2030. aasta riiklikus energia- ja kliimakavas (NECP 2030) välja toonud ambitsioonikad taastuvenergia eesmärgid. Selle järgi on Eesti eesmärk suurendada taastuvenergia osakaalu 2030. aastaks vähemalt 42%-ni ja vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2040. aastaks 70% võrreldes 1990. aasta tasemega.