„Elektrilevi on viimase 3,5 aastaga investeerinud 444 miljonit eurot, mis on tunduvalt rohkem kui võrguteenuse tariif võimaldab, sellega seoses kasvas meie võlakoormus samal ajal 97,7 miljoni euro võrra. On selge, et lõputult pole võimalik laenu juurde võtta. Nii olemegi pidanud sel aastal investeeringute mahte tunduvalt vähendama,“ selgitas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

„Viimased talved, aga ka selle suve suured vihmad ja äikesed tuletavad meile teravalt meelde, et kliimamuutus on uus reaalsus, mis toob kaasa rikkeid ka elektrivõrkudes. Peame otsustama, kas jätkame investeerimist ilmastikukindlasse võrku või panustame rikete likvideerimisse. Selge on aga see, et ilmastikukindla võrgu väljaehitamine kõikjale Eestis vajab investeeringuid, milleks tänane tariifi katet ei paku,“ sõnas Härm.

Aina enam küsitakse liitumisi enda elektritarbimise katmiseks

2024. aasta teise kvartali seisuga lisandus võrku 418 uut elektritootjat. Kokku on Elektrilevi võrgus 21 688 elektritootjat, kellest 12 468 on mikrotootjad. „Näeme, et suur tootmisbuumi aeg on läbi ja täna küsitakse liitumisi eelkõige enda elektritarbimise katmiseks, mitte enam võrku müümiseks,“ sõnas Härm.

Võrguga ühendatud elektritootmise võimsus on 889 MW. Elektritootjate poolt maksimaalne võrku antud võimsus oli teises kvartalis 639,5 MW, mis oli eelmise aasta sama perioodiga võrreldes ligi 132 MW ehk 26% kõrgem. „Elektrilevi on teinud suure pingutuse tootjate võrku liitmiseks. Teises kvartalis oli perioode, kus elektri hajatootmine oli nii suur, et 53% Elektrilevi võrgus toodetud elektrist jõudis põhivõrku. Elektrilevi võrgus toodetud elekter on valdavalt taastuvatest allikatest ja on toonud meile kõigile kaasa ka madalamad elektrihinnad,“ rõõmustas Elektrilevi juhatuse esimees Mihkel Härm.

EBITDA ehk kulumieelne ärikasum oli teises kvartalis 22,8 miljonit eurot, seda oli 25 protsenti vähem kui mullu samal perioodil. Esimese poolaasta EBITDA kokku oli 55,2 miljonit eurot ehk 0,8 protsenti vähem kui möödunud aasta samal ajal.