Ministeerium: iga piletimüügist laekuv sent suunatakse tagasi ühistransporti

Regionaal- ja põllumajandusministeeriumi vastulause Ärilehes ilmunud artiklile ühistranspordi rahastusest.

On hea meel, et ühiskonnas on tekkinud debatt ühistranspordi küsimuses. Lisaks teedele räägime ka seal peal liikuvast ühistranspordist, et inimesi ja piirkondi omavahel ühendada. Lisaks on ühistranspordil oluline roll regionaalpoliitika kujundamisel, kuid on oluline, et arutelu toimuks tõeste faktide põhjal.

On fakt, et ühistranspordi eelarve on aasta-aastalt suurenenud. 2024. aastal on eelarve ühistranspordile 8,8 miljonit eurot suurem, kui eelmisel aastal. 2023. aastal oli toetus 143,1 miljonit eurot ja 2024. aastaks on toetuse vajaduseks prognoositud 151,9 miljonit eurot. Sealhulgas saavad ka ühistranspordikeskused rohkem toetust. 2023. aastal oli toetust maakonna bussiliinide korraldamiseks kasutatud 72,85 miljonit eurot ja 2024. aastaks on juunikuu prognoosi alusel aasta toetuse vajaduseks 74,97 miljonit eurot. Täiendavat piletitulu maakonna bussiliinidelt 2024.aasta I poolaastal laekus 1,1 miljonit eurot. Maakonna bussiliinide kogukuludest moodustas piletitulu 2024.aasta I poolaastal alla 10% ja kohalike omavalitsuste (KOV) poolne toetus ainult 2%.

Kogu piletitulu läheb ühistransporti tagasi ja riigi poolt keskselt eraldatav toetus on kordades suurem piletitulust ja ka KOVide panusest. Seda ka täiesti arusaadavatel põhjuselt, sest oluline on, et avalikud teenused ning liikuvusvõimalused oleks tagatud kõikjal Eestis.

Tasulisele ühistranspordile üleminekul jäid tasuta sõitma noored ja eakad, kes moodustavad suurema osa bussiga sõitjatest. See on olnud koalitsiooni seisukoht. 2024. aasta I poolaastal ainult 17% maakondade bussides sõitjatest ostsid pileti. Eeltoodust tulenevalt ei ole tasuline ühistransport toonud olulist piletitulu tõusu.

Lähiaja arendused ühistranspordis

• Kiirem ja tihedam rongiliiklus Tallinna ja Tartu vahel (kiirrongi sõiduaeg 1:37 ja 14 rongipaari/päevas)

• Kiirem ja tihedam rongiliiklus Tallinna ja Narva vahel (kiirrongi sõiduaeg 2:07 ja 7 rongipaari/päevas)

• Käivitub Saaremaa pilootliinivõrk kiirete põhiliinide ja nõudepõhise võrguga

• Käivitub Lääne-Harju pilootliinivõrk, mis tihendab oluliselt ühendusi, laiendab liinivõrku, seob omavahel bussi- ja rongiliikluse ning vähendab dubleerimist

• Käivitub kooli- ja sotsiaaltranspordi elektrisõidukite taotlusvoor KOVidele

• Käivitatakse hange säästlike busside soetamiseks maakonnaliinidele

• Rajatakse reisijasõbralikud ühispeatused Mäo, Palupera, Nõo, Lagedi ja mitmetes teistes asulates

• Ühistranspordisüsteemi haldamine viiakse üle uuele mudelile

Tänases majanduslikus olukorras üldised kulud kõigil kasvavad, sealhulgas ka ühistranspordi kulud. Sellest tulenevalt on ka riigieelarvest pidevalt toetuse summat suurendatud, et hoida käigus olemasolevat liinivõrku. Lisataotluseid täiendava liiniveo mahu kohta laekub igal aastal, kuid kõiki neid rahuldada riigieelarve vahendite arvel ei ole võimalik. On loomulik, et osa elanikke liigub aja jooksul ühest piirkonnast teise elama või töötama, mistõttu korrigeeritakse liine pidevalt. Maakonna bussiliinide võrk vajab ka sisulist ümberkorraldust, et väga madala kasutatavusega liinide asendamisel nõudepõhiste liinidega muuta tihedamaks põhiliinide sagedust. Vastav pilootprojekt on juba käivitatud Saaremaal. Ühistranspordi reform on eelkõige kantud parema ühenduvuse ja ühistranspordi korraldamise taotlusest, mitte kokkuhoiu taotlusest. Sealhulgas aga muutub paremaks efektiivsus ja väheneb riigi kulu ühe reisija kohta.

Näiteks Viljandimaal lisandub liiniveomahtu 2024.aastal võrreldes 2023. aastaga 15,8 tuh km ja toetus suureneb 64,4 tuh eurot. Pärnumaal lisandub 2024.aastal liiniveo mahtu 69,9 tuh km ja toetus suureneb 467,6 tuh eurot. Lisaks on Pärnumaale nõudeliinide tellimise platvormi väljatöötamise kuluks eraldatud 300 tuh eurot.

Kokku suureneb liiniveo maht maakonna bussiliinidel 2024.aastal võrreldes 2023. aastaga 1,2 miljonit km ja toetus riigieelarvest 2,1 miljonit eurot.