Riigieelarve puudujääk oli juuni lõpus üle 700 miljoni euro. Maksutulu on laekunud siiski oodatust enam

Juuni lõpuks ulatus eelarvepuudujääk 629 miljoni euroni (1,6 protsenti aastasest oodatavast SKPst). Võrreldes eelmise aasta algusega oli puudujääk 238 miljoni euro võrra suurem kõigi valitsussektori tasandite nõrgema eelarveseisu tõttu, kirjutab rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Helin Kütt.

Keskvalitsuse (peamiselt riigieelarve) puudujääk ulatus juuni lõpuks 706 miljoni euroni, mis on eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 134 miljoni euro võrra suurem. Puudujäägi põhjustasid maksutulude kasvu aeglustumine, mittemaksuliste tulude väiksem laekumine ning hoogsalt kasvanud investeeringud ja majandamiskulud, mille taga on peamiselt kaitseotstarbelise varustuse hanked.

Juunis aeglustus maksutulude kasv peamiselt aktsiiside vähemlaekumise tõttu, kuna tõusnud aktsiisimäärade järgselt realiseeriti varem soetatud varusid. Kokku on makse tasutud siiski eelarves kavandatust enam, peamiselt tänu füüsilise ja juriidilise isiku tulumaksule.

Seevastu mittemaksuliste tulude laekumine jäi eelmisele aastale alla nii omanikutulu kui ka CO₂ ühikuhinna langusest tulenevale CO₂ tulude laekumise vähenemisele.

Tervisekassa puudujääk on viis miljonit

Sotsiaalkindlustusfondide rahaline seis veidi paranes ning poolaasta lõpuks jõuti peaaegu tasakaaluni. Tervisekassa puudujääk, 5 miljonit eurot juuni lõpuks, on tuntavalt kehvem kui aasta varem samal ajal, mil ülejääk oli 68 miljonit eurot, kuid võrreldes eelmiste kuudega on seis paranenud. Ennekõike on hoogsalt kasvanud kulud ja seda just viimaste tervishoiutöötajate kollektiivlepingu alusel oluliselt kasvanud palkade tõttu.

Töötukassa jõudis aasta alguse puudujäägist juuni lõpuks 2 miljoni euro suuruse ülejäägini, mis on viimaste aastatega analoogne trend. Aasta algab tavaliselt hüvitiste kulu tõusuga, töötuskindlustusmakse laekumine aga sellist hüpet ei tee. Registreeritud töötute arv langes juuni lõpuks eelmise aasta tasemest madalamale ning näitab jätkuva vähenemise märke.

Kohalike omavalitsuste ülejääk vähenes juuni lõpuks 81 miljoni euroni, mis oli eelmise aasta algusega võrreldes 27 miljoni euro võrra väiksem ja seda vaatamata füüsilise isiku tulumaksu 10,5 protsendilisele kasvule.

Riigieelarve kogukulude maht kasvas juunis aastaga 8,5 protsenti

Riigieelarveliste asutuste kogukulu ulatus juunis 1,47 miljardi euroni, suurenedes eelneva aasta juuniga võrreldes 116 miljonit eurot ehk 8,5 protsenti. Kogukulude kasvu vedajateks olid mais kodumaised toetused ja edasiantud maksutulud.

Riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantava maksutuluta, suurenesid juunis 92,0 miljoni euro võrra eelneva aasta juuniga võrreldes, jõudes kasvutempoga 10,2 protsenti 991 miljoni euroni. Positsiooni mõjutavate kulude kasvu vedasid kodumaistest vahenditest finantseeritud investeeringud ja tööjõukulud. Sarnaselt eelnevatele kuudele kasvatasid positsiooni mõjutavaid kulusid ka sotsiaaltoetused ja finantskulud.

Riigieelarveliste asutuste poolt anti kodumaiseid toetuseid juunis 41,2 miljoni euro eest rohkem kui eelneval aastal samal ajal. Sealhulgas sotsiaaltoetuseid maksti juunis 27,5 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal ning nende kasvu vedasid vanaduspensionid. Keskmine vanaduspension kasvas alates 1. aprillist indekseerimise tõttu. Sotsiaaltoetustest vähenes juunis lasterikka pere toetus 5,2 miljoni euro võrra, kuna 2024. aasta jaanuaris jõustus seadus, mis vähendas vähemalt kolme lapsega pere toetust senise 650 euro asemel 450 euroni kuus ning seitsme ja enama lapsega pere toetust senise 850 euro asemel 650 euroni kuus.

Kodumaist sihtfinantseerimist kasvatasid juunis peamiselt ühistranspordi ja raudteetranspordi toetuste tõstmine tegevustoetustest kodumaiseks sihtfinantseerimiseks, CO₂ kvoodi müügituludest antud toetused Rail Baltic OÜ-le raudtee arendamiseks ning töötukassale eraldatav töövõimetoetus.

Tegevustoetustest, mille aastane suurenemine oli 4,3 miljonit eurot, kasvasid juunis enim toetused haridusvaldkonnas ja kohalikele omavalitsustele eraldatav toetusfond ning tasandusfond. Kodumaiseid investeeringutoetuseid anti juunis 3,9 miljoni euro võrra rohkem kui eelneval aastal, kuna vahendati võrreldes eelneva aastaga rohkem CO₂ kvooditulust rahastatavaid investeeringutoetuseid Ettevõtluse ja Innovatsiooni SA-le ning Riigi Kinnisvara AS-ile.

Majandamiskulud vähenesid sõjapõgenike tõttu

Majandamiskulud vähenesid juunis 6,9 protsenti ehk 6,6 miljonit eurot peamiselt sotsiaalteenuste kulude ja kaitseotstarbeliste kulutuste vähenemise tõttu. Majandamiskuludest vähenesid kulud muudele sotsiaalteenustele sõjapõgenike majutuse ja toitlustamise kulude languse tõttu.

Tööjõukuludeks kasutati riigieelarvelistes asutustes juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 9,4 miljonit eurot rohkem, mis teeb tööjõukulude aastaseks kasvutempoks 8,0 protsenti. Riigisektori palgakulude kasvu vedajateks oli juunis õpetajate palgafondi kasv. Õpetajate palkade diferentseerimise osa suurenes 2024. aastal 17,1%-lt 20%ni ja seoses eestikeelsele haridusele üleminekuga makstakse õpetajatele lisatasusid.

Investeeringute maht kasvas juunis peamiselt kaitseotstarbeliste kulutuste ja Rail Balticu ehitustööde tõttu. Riigieelarvelised asutused juunis võrreldes eelneva aasta sama ajaga 22,7 miljoni euro võrra rohkem, mis teeb aastaseks kasvutempoks 33 protsenti.

Finantskulud on alates 2022. aasta oktoobrist järjepidevalt suurenenud seoses 10-aastase võlakirja emissiooni ja euribori tõusuga. 2024. aasta juuni finantskulud olid 14 miljoni euro võrra ehk 68 protsenti suuremad kui eelneval aastal samal ajal.

Edasiantud maksutulud suurenesid mais 27,1 miljoni euro võrra peamiselt suurema füüsilise isiku tulumaksu, sotsiaalmaksu ja keskkonnatasude tasumise ning kogumispensioni fondidesse suunatud maksete kasvu tõttu.