„Investeering riigihoonete keskvalitsuse hoonete energiasäästlikkusse aitab tulevikuvaates sektori energiakulud püsivalt stabiilsena hoida. Mida rohkem riigisektor siin initsiatiivi haarab ja oma hallatavaid hooneid energiatõhusamaks ehitab, seda suuremat mõju avaldab see kulude kokkuhoiule tervikuna. Ühtlasi paraneb ka hoonete sisekliima ja pikeneb nende elukaar,“ rääkis Rahandusministeeriumi halduspoliitika asekantsler Kaur Kajak. „Lisaks on oluline, et läbi rekonstrueerimistegevuse liigub ligemale 24 miljonit ehitusturule ning on süstiks majandusse,“ lisas Kajak.

Rahandusministeerium rahastab meedet CO2 kvoodituludest ning taotlusi menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK).

Samalaadset toetusskeemi on CO2 kvoodituludest rahastatuna rakendatud alates 2017. aastast. Eelmisel perioodil (kuni aastani 2020) on kasvuhoonegaaside kvoodimüügist laekunud rahadest ellu viidud 17 projekti toetussummas üle 25 miljoni euro ning praegu on veel töös kümme projekti toetussummas üle 28 miljoni eurot.

Nüüd avanenud taotlusvoorus on ette nähtud pea 24 miljonit eurot ning toetuse maksimaalne suurus ühe kasuliku üldkasutatava ruutmeetri kohta on 1 600 eurot. Varasemalt on toetust saanud näiteks Pärnu Keskkonnamaja, Türi päästekomandohoone ja paljud teised. Rahandusministeerium rahastab meedet CO2 kvoodituludest ning taotlusi menetleb Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK). RTK avaliku taristu talituse teenusekoordinaatori Sirje Allmaa sõnul saavad taotlusi esitada riigi ametiasutused ja hallatavad riigiasutused.

„Toetust saab nii olemasoleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava hoone rekonstrueerimiseks kui uue liginullenergiahoone ehitamiseks. Liginullenergiahoone ehitamist toetatakse tingimusel, et pärast projekti elluviimist müüakse, lammutatakse või kõrvaldatakse keskvalitsuse kasutusest olemasoleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastav hoone“ lisas Allmaa.

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena