„Neljandik noortest tõi uuringus välja, et tänaste oskuste ja teadmiste juures oleks nende jaoks õiglane palk 1500-2000 eurot. Veidi üle 20% leidis, et nende vajadusi kataks 2000-3000 eurone netosissetulek. 17% noortest arvas aga, et nemad saaksid hakkama ka 1000-1500 suuruse netopalgaga,“ tõi esile SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš.

Tkatš avaldas, et igakuiste vajaduste katmiseks pidasid väiksemat sissetulekut piisavaks eelkõige nooremad vastajad. Viiendik 18-22-aastastest märkisid, et oma vajaduste katmiseks piisab 500-1000 eurosest sissetulekust, samal ajal, kui 23-25-aastastest nõustus sellega vaid 8% ja 26-29-aastastest 7%.

 SEB eraklientide segmendi projektijuht Victoria Tkatš

Vaid 7% noortest hindas, et vajaduste katmiseks peaksid nad teenima üle 3000 euro kuus. „Hinnatõus ja kõrge inflatsioon on kahtlemata mõjutanud ka noori. Näeme, et paljud noored on õpingute kõrvalt varasemast enam tööle läinud, et igapäevaste kulutustega paremini toime tulla,“ ütles Tkatš. Ta lisas, et tänapäeval on noored ka küllaltki haritud ja asuvad töökogemust koguma juba varakult, mistõttu on nad ka tööturul konkurentsivõimelised ning väärivad selle eest õiglast palka.

Üle poole (60%) vastanud noortest käib tööl ning ligi 30% noortest tunnistas, et nende sissetulek jääb peale maksude maha arvutamist alla 1000 euro kuus. Üle 2000 euro teenib väiksem osa, 15% vastanutest.

„Kuigi palgaootused ei ole naistel ja meestel väga erinevad, peavad naised hakkama saama vähesemaga. On märkimisväärne, et üle 1000 euro teenivate noorte seas on mehi rohkem kui naisi. Sellist palka teenib üle poole meestest, naistest saab samaväärset palka 7% vähem,“ tõi välja Tkatš. Ta nentis, et kuigi viimaste aastate jooksul on Eestis palgalõhe pisut vähenenud, on meeste ja naiste võrdse palgani veel tükk maad minna.