LUGEJA KÜSIB | Miks on vaatamata odavale keskmisele börsihinnale mu elektriarve suur?

Tarbijaid paneb imestama, miks on nende elektriarve kõrge, isegi kui päeva keskmine börsihind on madal. Tegelikkuses sõltub elektriarve suurus palju rohkem kui lihtsalt keskmisest päevahinnast – oluline on, millal ja kui palju sa elektrit tarbid ning millised on elektrihinnad nendel konkreetsetel tundidel.

Elektri börsihind muutub iga tund nõudluse ja pakkumise tulemusena. Tavaliselt on kõrgeima hinnaga tunnid hommikul ja õhtul ehk ajal, mil inimesed kasutavad elektrit kõige enam. Päevane hind saadakse selle päeva keskmise börsihinna pealt.

Juhul, kui oled valinud börsihinnaga elektripaketi, sõltub sinu elektriarve sellest, kui palju sa igal tunnil elektrit tarbid ning milline on sel tunnil kehtiv börsihind. Fikseeritud hinnaga elektrilepingu puhul on hind lepinguperioodiks kokku lepitud ning see ei muutu.

Kuidas börsihinnast kõige rohkem kasu saada?

Börsipaketist võidavad kõige rohkem need, kes ajastavad oma elektritarbimist teadlikult. Seda on võimalik teha jälgides börsielektri hindu või võttes appi nutikad tehnoloogiad. Alustada tuleks oma igapäevaste elektrikulude hindamisest. Selle asemel, et teha kõik suuremad elektrit nõudvad tegevused tipptundidel, ajasta need odavamatele börsihinna tundidele. Näiteks pese päeval nõusid ja hilisõhtul pesu.

Tänapäevastel kodumasinatel on võimalik kasutada viitstarti, et panna seade tööle ajal, mil elekter on odavam. Elektriauto omanikele pakuvad nutikad laadimisrakendused võimalust ajastada auto laadimine automaatselt kõige soodsamatele börsitundidele.

Tegemist on Enefiti Energiatarkuse blogis ilmunud looga.

Börsihinna kujunemine

Eesti on osa Nord Pooli avatud elektriturust, kuhu kuuluvad ka Norra, Rootsi, Soome, Taani, Läti ja Leedu. Need riigid ja piirkonnad on omavahel ühendatud kaablitega, mille abil toimub energia eksport ja import. Mida rohkem taastuvenergiat piirkond toodab, seda odavam on sealne elektrihind. Täpsemalt näeb protsess välja järgmine:

1. Elektrimüüjad edastavad iga päev börsile tellimuse, kui palju nende kliendid järgmiseks päevaks elektrit vajavad. Nii selgub toodetava energia hulk.

2. Esimestena pääsevad nõudluse katmiseks turule taastuv- ja tuumaenergia üksused. Nende toodang on odavam, sest energiaallikad on soodsad ja ei tekita tootmisel süsihappegaasi. Juhul kui taastuvenergiast piisab tarbimise katmiseks, on elektri hind turul soodne.

3. Kui taastuvad allikad ei kata nõudlust, siis pääsevad turule põlevkivi-, kivisöe-, ja gaasielektrijaamad, mille hind on kõrgem nii kütuse kui ka CO2 emissioonitasu tõttu.

4. Elektri börsihinna määrab viimane pakkuja. Kui viimasena katab turunõudmise näiteks gaasielektrijaam, mille hind on kõrgem, siis määrabki ta ära selle konkreetse tunni elektrienergia hinna.