„Tänaseni pole päris selge, kuidas rohkem kui neli tuhat aastat tagasi liigutati Cheopsi püramiidi rajamisel paarist tonnist kuni mõnekümne tonni raskuseid kiviplokke. Küll saavad pärnakad ja huvilised turvalisest kaugusest jälgida, kuidas inseneritarkuse toel enam kui tuhandetonnine teraskonstruktsioon liikuma pannakse ja see ettenähtud kohale jõuab,“ lausus Pärnu abilinnapea Meelis Kukk.

„Teostame läbi aastakümnete ühte keerukamat silla montaaži Baltikumis. Tänasele on eelnenud väga intensiivne ja keerukas, poolteist aastat kestnud inseneritöö,“ märkis Infortari gruppi kuuluva inseneri- ja ehitusettevõtte INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.

Ohutuse tagamiseks on sillakoridori piirkonnas veeliiklus suletud järgmised kuni viis päeva. Ajal, mil jõeliiklus on suletud, ei pääse töötsooni ükski veesõiduk ega ujuja. Suletav ala tähistatakse mõlemalt poolt kollaste poidega ja ligipääsu turvavad valvesõidukid. Poidest seespool on üle jõe tõmmatud terastrossid ja nende vahel sõita või ujuda on ohtlik. Jõe Rääma poolsel kaldal muudetakse jalakäijate ja kergliiklejate liikumisteekonda. Jälgida tuleks ajutisi liikluskorraldusvahendeid.

Tööd sõltuvad tuule suunast ja kiirusest. Lõplikku asukohta saab sild paigaldatud kolmapäeva õhtuks. Suure tuulega tööd teha ei saa ja pole välistatud, et planeeritud kolme päeva asemel läheb kauem aega, sest vahepeal tuleb tööd katkestada.

Pärnu silla ehitushange kukkus mitmel korral

2021. aastal kuulutas linn välja silla ehitushanke, millele laekus kaks pakkumist. Ehitushange kukkus aga läbi, kuna pakkujad küsisid liiga palju. Novembris kuulutas linnavalitsus välja uue riigihanke, kuid ka see hange ebaõnnestus liiga kalli hinna tõttu. Kui esimese hanke puhul oli odavaim pakkumine 51 miljonit eurot, siis uuel katsel küsiti lausa 71,4 miljonit.

2023. aasta märtsis teatas Pärnu linnavalitsus, et leidis lõpuks kolmandale sillale ehitaja. Projekteerimis- ja ehitusleping allkirjastati ettevõttega INF Infra ja EG Ehitus summas 26,7 miljonit eurot. „Kasutame Pärnu silla ehitusel uudseid lahendusi ja tehnoloogiaid, mis võimaldavad Pärnu inimestel ja linnal hoida oluliselt kokku aega ja raha ning saada kokkuvõttes sild varem ja taskukohasema hinnaga valmis. Uudne ehitustehnoloogia aitab vähendada ehituse maksumust, valmimisaega ja keskkonnamõju,“ märkis toona Infortari gruppi kuuluv INF Infra OÜ juhatuse liige Robert Sinikas.

Pärnu uuest sillast saab Eesti pikima, 140 meetri suuruse sildeavaga sild. Praegu on Eesti pikima sildeavaga sillad Rannu-Jõesuu ja Ihaste sild, mõlema silla pikim sildeava on 90 meetrit. Pärnu uue silla sildeava hakkab pooleteisekordselt ületama praeguseid pikima sildeavaga sildasid. Lisaks saab Pärnu uuest sillast ka Baltikumi ja Soome pikim võrkkaarsild. Silla autorid on Stricto Projekt OÜ insenerid Andreas Papp ja Dmitri Gorbatjuk.