Statistikaameti tootjahindade statistika tiimijuhi Eveli Šokmani sõnul mõjutas tootjahinnaindeksit võrreldes 2023. aasta juuliga enim hinnatõus elektroonikaseadmete tootmises, masinate ja seadmete remondis ning kütteõlide tootmises. „Vastupidist mõju avaldas toiduainete, keemiatoodete ja elektriseadmete tootmise hinnalangus. Töötlevas tööstuses kokku oli hinnatõus 0,9%, toiduainete tootmises aga hinnalangus 3,4%,“ täpsustas Šokman.

Võrreldes selle aasta juuniga mõjutas indeksit juulis eelkõige hinnatõus elektri- ja soojusenergiaga varustamises, ehitusmaterjalide ning tööstusmasinate ja -seadmete tootmises. Veel avaldas mõju hinnalangus metalltoodete ja puittoodete tootmises ning puidutöötlemises.

Ekspordihinnaindeks suurenes juulis võrreldes juuniga 0,7%. Kõige rohkem tõusid hinnad elektrienergial, ehitusmaterjalidel ning elektroonikaseadmetel. Enim langesid põllumajandussaaduste, paberi ja pabertoodete ning rõivaste hinnad. Võrreldes 2023. aasta juuliga kasvas ekspordihinnaindeks 1,4%.

Impordihinnaindeks suurenes juulis võrreldes juuniga 0,4%. Enim tõusid elektrienergia, naftatoodete ja metalltoodete hinnad. Kõige rohkem kahanesid hinnad põllumajandussaadustel, rõivastel ja metallil. Võrreldes 2023. aasta juuliga kasvas impordihinnaindeks 2,2%.

 Tööstustoodangu tootjahinnaindeks juulis tõusis.

Tööstustoodangu tootjahinnaindeksi ning ekspordi- ja impordihinnaindeksi andmeid kogub ning analüüsib statistikaamet majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel, et saada aru, kuidas läheb Eesti majandusel.