Eestis juhtub endiselt tuhandeid tööõnnetusi aastas, kuid kas leidub ka eeskujulikke tööandjaid?

Igal aastal juhtub tuhandeid tööõnnetusi ja diagnoositakse mitmeid kutsehaigestumisi. Hoolimata kehtivatest töötervishoiu ja -ohutusnõuetest esineb siiski töökeskkondades kõrvaldamata ohte. Miks on tööõnnetuste ja kutsehaiguste ennetamine nii keeruline ja mida teha, et töökeskkonnad oleksid tervist säästvad?

2023. aastal registreeriti 3314 tööõnnetust, millest enamus oleksid olnud välditavad, kui tööandjad ja töötajad oleksid järginud kõiki ohutusnõudeid. Osaliselt võib süüdistada koostamata jäänud riskianalüüsi, mistõttu ei ole kõik võimalikud riskid töökekskonnas hinnatud ega läbi mõeldud. Seetõttu ei saagi olla ei tööandja ega töötaja teadlik töökohas peituvatest ohtudest.

Kahjuks tegutseb ka vastutustundetuid tööandjaid, kes eiravad hoolimatult ohutusnõudeid ning seeläbi seavad teadlikult ohtu töötaja tervise ja halvimal juhul ka elu. Küll reguleeritakse kaitsekatted valele kõrgusele, eemaldatakse pöörlevatelt masina osadelt kaitseseadised või antakse töö tegemiseks töövahend, mis pole töökorras. Muidugi on tööõnnetuste ära hoidmisel suur roll ka töötajal endal - tuleb kinni pidada ohutusnõuetest, mille osas on tööandja teda juhendanud ja välja õpetanud või kanda isikukaitsevahendeid, kui need on talle väljastatud.

Miks töökeskkondades ohtudega ennetavalt ei tegeleta?

Kui töökeskkonna probleeme ja ohte ei märgata ega tunnistata, siis pole võimalik neid ennetavalt lahendada. Tihtipeale tundub tööõnnetus või kutsehaiguse tekkimine võõras mure, mis töötajat või tööandjat ennast ei puuduta, kuni see meie endi või lähedasega juhtub.

Mõnikord põhjendatakse probleeme rahapuudusega. Kui probleem pole silmaga nähtav, on lihtsam kulutusi vältida. Näiteks ei näinud tööandja puuduliku ventilatsioonisüsteemi korral vajadust investeerida, sest ta ei hinnanud riske ega mõistnud probleemi tagajärgi. Tegelikult kaob hapnik suletud ruumis kiiresti ja kui selles ruumis inimene hingab välja süsihappegaasi, võib selle tase tõusta üle piirnormi. See on üks põhjus, miks hakkab inimene tundma väsimust, mis võib viia kurnatuse, peavalude, motivatsiooni languseni ja soodustada tööõnnetuse juhtumist.

Kui aga juhtubki tööõnnetus ning töötaja on sunnitud seetõttu töölt eemal viibima, saadakse probleemide ja ohutuse tähtsusest kiiresti aru. Näiteks mööbliosade toomisega tegelevas ettevõttes sai töötaja panna käe pöörleva masinaosa alasse, mille tagajärjel said tema sõrmed tõsiselt vigastada. Masinal olid puudu nõuetekohased kaitsepiirdeid, mis tähendab, et töötajate ohutusele vähe tähelepanu pöörav tööandja andis neile kasutamiseks ohtliku töövahendi.

Uus ja tundmatu oht töökeskkonnas, millega tööandjad pistavad rinda

Lisaks sellele, et töökeskkond toetaks töötajaid ja nende tervist füüsiliselt, on tänapäeval üha olulisem roll ka psühhosotsiaalsetel teguritel. Läbipõlenud või kiusamist kogev töötaja ei ole just produktiivne ega motiveeritud, mis võib lõpuks ka ettevõtte kasumit mõjutada.

Tööinspektsioonile on laekunud üha enam psühhosotsiaalsete ohuteguritega seotud vihjeid. Eelmisel aastal lausa 14% kõikidest vihjetest. „Tööinspektsiooni pöördumistes ja praktikas näeme, et nii töötajad kui tööandjad tahavad vaimse tervise teemade ning psühhosotsiaalsete ohuteguritega tegeleda. Eeskujulikumad ettevõtted on hakanud selle nimel tööd tegema, toetades oma töötajaid, luues ettevõttes süsteeme diskrimineerimise vastu ning harides töötajaid erinevatest vaimse tervise teemadest. Sellega luuakse lisaks probleemide lahendustele töökeskkonda kindlustunnet, ühtekuuluvust ning produktiivsust,“ ütleb Tööinspektsiooni vaimse tervise konsultant Johan Pastarus.

Järelevalves on Tööinspektsioon näinud juba erinevaid häid praktikaid. Näiteks on loodud koolides tööheaolu tiimid, kes kaardistavad psühhosotsiaalseid ohutegureid ning otsivad aktiivselt vajaduspõhiseid koolitusi. Kiiduväärt praktikat kasutatakse riigi tehnoloogia ettevõttes, kus on olemas koostööpartner, kes nõustab töötajaid „anonüümse sõbra“ nime alt. Veel üks hea näide, kus lasteaiadirektor koolitab järjepidevalt oma töökeskkonnavolinikke ja -spetsialiste vaimse tervise teemadel ja võimaldab neil tihedat koostööd koostööpartneriga, kelleks on coachid ja psühholoogid, kes oskavad abistada kolmanda osapoolena. Häid näiteid leidub kindlasti veel.

Muutuste tegemine tasub end ära

Alati ei pea olema muutused ohutuma töökeskkonna nimel rahaliselt kulukad. Väikeste vahenditega on võimalik väga palju ja olulist ära teha, peab aga olema tahet ja julget pealehakkamist – need jõud viivad edasi. Positiivsed muutused nõuavad üksnes töötaja ja tööandjavahelist suhtlemist, ohtude läbimõtlemist ja kirja panemist. Nii pannakse paika toimiv süsteem. Ei saa öelda, et kõik tööandjad on hoolimatud, sest Eestis leidub igati eeskujulikke ja püüdlikke tööandjaid ja see on ka konkurentsis püsimisel üha olulisem. Sellised tööandjad peavad esmaseks eesmärgiks turvalise töökeskkonna loomist ning panustavad järjepidevalt ka töötajate vaimse tervise hoidmisse. Tööinspektsioon soovib just selliseid ettevõtteid eeskujuna näidata.

Tööinspektsioon ootab Hea Töökeskkonna auhinnale kandideerima ettevõtteid, kes väärtustavad töötajate heaolu, tervist ja ohutust. Auhinnale saavad kandideerida kõik ettevõtted. Kandideerimine kestab 13. septembrini 2024. Sel aastal jagatakse auhind välja kolmes kategoorias: alla 50 töötajaga ettevõte, üle 50 töötajaga ettevõte ning ettevõte, kus töötajate peamiseks töötamise viisiks on arvutiga töö kontoris.