Eile avaldatud märkmetest selgus, et juuli lõpus toimunud Föderaalreservi kohtumisel nõustusid küll kõik, et intressimäärad jäävad paigale, kuid mitmed neist olid ses osas ebalevad. Täpsemalt tõid osad neist välja, et hinnatõusu areng ning mõnetine tööturu jahtumine andsid põhjuse kaaluda, kas intresse võiks kärpida juba kohe. Nii tõdesid mõned, et nad oleksid võinud ka intressi alandust toetada.

Taaskord märkisid valdav osa Föderaalreservi liikmeid, et kuigi senised andmed on julgustavad, et hinnatõus jõuab lõpuks peagi 2% eesmärgini, siis oleks vaja rohkem infot, et olla selle osas ikkagi lõplikult kindlad. Enamik neist tõdesid, et kui just vahepeal erilist üllatust ei tule, siis tundub sobiv, et langetada intresse järgmisel kohtumisel septembris.

Sealjuures on toimunud ka teatav pööre riskide vaatest, nähes, et edasivaatavalt on tööturu eesmärkide täitmisega seotud riskid kasvanud, samal ajal kui inflatsioonirisk on alanenud. Nii tõdesid mitmed liikmed, et oht on, et nad jäävad intressilangetustega liiga hiljaks või teevad liiga vähe, mis võib tingida olukorra, kus majandusaktiivsus või tööturu seis nõrgeneb liiga palju. Teisalt märgiti, et liiga hoogne intressilangetuste tegemine võib nurjata kogu senist tööd, mis kiirendaks uuesti hinnatõusu.

Pärast kohtumise märkmete avaldamist on finantsturgude hinnangul vähenenud tõenäosus, et Föderaalreserv võiks septembris alandada intresse poole protsendi võrra. Kui eile hinnati selleks tõenäosuseks 38%, siis nüüd 30,5%. Jätkuvalt on seega põhiprognoosiks hetkel, et Föderaalreserv hakkab intresse kärpima üks samm korraga ehk alandades 0,25% (hetkel tõenäosus 69,5%, enne 62%). Samuti on mõneti leebunud edasiste kärbete ootused, kuid kõige tõenäolisema stsenaariumina nähakse jätkuvalt, et intressid on aasta lõpuks 1% võrra allpool kui praegu.