Finantsekspert: on ohumärk, et iga neljas inimene usaldab laenuga seotud küsimustes kaupluse müügimeest

Eesti inimesed peavad laenude ja järelmaksudega seotud finantsalase info kõige usaldusväärsemateks allikateks laenu pakkuja kodulehte ning kaupluse müügimeest, selgus Rahapood.ee ja Norstati läbi viidud finantskäitumise uuringust. Rahapood.ee arendusjuhi Tanel Lassiku sõnul on see ohumärk, kui kaupluse teenindaja on inimeste silmis usaldusväärsem kui näiteks lähisugulased.

25% uuringus osalenud inimestest ehk iga neljas arvas, et saab kõige usaldusväärsemat laenuga seotud infot järelmaksu pakkuva kaupluse teenindaja käest. Sõpru ja tuttavaid usaldas 16% vastanutest ning lähisugulasi 14%.

„On väga suur ohumärk, et inimesed ei oska laenuvõimalusi võrrelda ega saa aru, milline on nende jaoks soodsaim lahendus,“ kommenteeris Svea Finance ASi poolt opereeritava Rahapood.ee arendusjuht Tanel Lassik. „Näiteks järelmaksu puhul ei tea ma täna Eestis ühtegi pakkujat, kes arvestaks intressi laenujäägilt, vaid arvestus käib terve järelmaksuperioodi ajal laenu kogusummalt, et laenu pakkuja saaks suuremat kasumit. Seega võib üsna kindlalt väita, et head nõu saab pigem oma finantsteadliku sugulase kui järelmaksu pakkuva kaupmehe käest.“

Lassiku kinnitusel tähendab kogusummalt makstava intressiga laenu- või järemaksuleping, et kliendile läheb konkreetse toote soetamine keskeltläbi 1,8 korda kallimaks kui finantseerimisviisi puhul, kus laenuandja küsib intressi laenujäägilt ehk intressimaksed vähenevad põhiosa tagasi maksmisel. „Võimalik, et järelmaksu kasutavad inimesed seda vahet isegi ei tea, sest ollakse kursis, et autoliisingu ja eluasemelaenu puhul toimub intressiarvestus jäägilt, ning ilmselt arvatakse, et kõikide laenude puhul arvestataksegi intresse jäägilt,“ analüüsis Lassik.

Uuringus märkis 72% vastanutest, et kõige usaldusväärsemat infot saab ta laenu pakkuja kodulehelt. Lassiku sõnul ei maksa kodulehtedel olevas infos kahelda, kuid kirja pandu tõlgendamiseks ning niinimetatud peenikese kirja aru saamiseks läheb vaja head finantskirjaoskust.

„Täna räägitakse väga palju investeerimisest, aga mitte sellest, kuidas oma kulusid vähendada. Laenude kogukulu vähendamiseks võib olla mõistlik laene refinantseerida kas mõne teise pakkuja laenu, rahakupongide või mõni muu finantsvahendi abil,“ ütles Lassik. „Tööealiste inimeste rahateadlikkuse suurendamiseks peaks riik lähiajal kõvasti tööd tegema, vastasel juhul satub märkimisväärne osa elanikkonnast veelgi suuremasse võlarattasse.“

Samas uuringus märkis ligi kolmandik ehk 31% vastanutest, et peab laenupakkumiste hindamisel kõige olulisemaks intressimäära, mis aga ei peegelda laenu tegelikku kulukust. Selleks, et oma kulutusi krediidiga mõistlikult finantseerida, soovitab Lassik tutvuda kõikide turul olevate krediidivõimalustega, lugeda hoolikalt tingimusi, jälgida krediidi kogukulu, seejärel võimalusi omavahel võrrelda ning leida endale sobivaim lahendus.