Konkurentsiamet tuvastas: Elektrilevi liinikoridoride hooldus on probleemne

Täna avaldatud konkurentsiameti 2023. aasta elektri- ja gaasituru kokkuvõte juhib tähelepanu parandamist vajavale elektri varustuskindlusele.

Konkurentsiameti energiaturgude osakonna juhataja Marilini Tilksoni sõnul oli aasta hindade poolest stabiilne, kuid järelevalvemenetlused aastatel 2022–2023 Elektrilevi OÜ tegevuse osas seoses võrguühenduse ulatusliku katkestusega tõid fookusesse varustuskindluse.

Konkurentsiamet tuvastas järelevalvemenetluse raames, et laiaulatuslike elektrikatkestuste põhjuseks on puudujääk Elektrilevi liinikoridoride hoolduses. Elektrilevi esitatud andmete kohaselt on hooldusvajadusega koridoridega elektrivõrgu kogupikkus ca 18 000 km ning hooldamata on jäetud vähemalt 5000 km ulatuses liinikoridore. Olukorras, kus Elektrilevi on jätnud liinikoridoride hooldustööd tegemata ligikaudu 28% ulatuses hooldusvajadusega liinidel, on tagajärjeks murduvad puud, mis põhjustavad laiaulatuslikke elektrikatkestusi. Ühtlasi on amet seisukohal, et Elektrilevil puudus piisav planeerimisvõimekus, et likvideerida esinenud suuremahulisi rikkeid.

Lisaks on jaotusvõrguettevõtja seisukohalt oluline rikete vähendamise vaates ilmastikutundliku paljasjuhtme osakaalu vähendamine ja järk-järgult elektrivõrgu ilmastikukindlaks muutmine, mille eelduseks on investeeringukavades suuremas mahus ette näha ilmastikukindlate liinide rajamist. Samas on oluline tagada ka tarbijatariifide stabiilsus, millest johtuvalt ei tohi võrgu töökindluse taseme tõstmise mõju võrgutasudele olla üle inflatsioonitaseme.

Laiemas kontekstis on Eestis probleem elektrienergia tootmisvõimsuste piisavusega. Uusi tootmisvõimsusi tuleb turule vähe ja väikeses mahus, samas on põlevkivi tootmisvõimsused plaanis pikas perspektiivis sulgeda. Praegusele parimale teadmisele tuginedes on elektri varustuskindlusega probleem 2027. aastal, juhul kui põlevkivi tootmisvõimsusi enam ei kasutata.

2023. aastal jõustusid maagaasiseaduses sätted, mille järgi strateegilise gaasivaru ning veeldatud maagaasi terminali haalamiskai ja taristu haldamise kuluks on muu hulgas ka strateegilise gaasivaru hoidmise ja strateegilise gaasivaru koguse ja varu nõuetele vastavuse kontrollimise kulu. 2023. aastal Kliimaministeeriumi algatatud maagaasiseaduse muudatustega nähti ette lisada seadusesse ka varu haldajale, AS-ile Eesti Varude Keskus, õigus saada gaasi varumakse maksmise kontrollimiseks vajalikke andmeid ja infot Maksu- ja Tolliametilt ning AS-ilt Elering.

Pärast 2022. aasta sündmusi on elektri ja maagaasi hind 2023. aastal üldiselt normaliseerunud. Gaasibörsi GET Baltic andmetel oli 2023. aastal keskmine hind 46,48 €/MWh. Võrreldes 2022. aasta keskmise hinnaga on langus olnud 64,31%. 2023. aastal oli elektrituru keskmine hind 90,79 €/MWh, võrreldes 2022. aasta keskmise hinnaga on langus olnud 53%.

Järgmise aasta olulisemaid muudatusi elektriturul on Eesti ja teiste Balti riikide desünkroniseerimine Venemaa ja Valgevene (IPS/UPS) sagedusalast veebruarist 2025, mille tulemusena ei kontrollita Balti riikide elektrisüsteemi inertsi ega sagedust Venemaalt. Balti riigid sünkroniseeritakse Mandri-Euroopa sagedusalaga.

Konkurentsiamet teeb riiklikku järelevalvet konkurentsi, elektri, maagaasi, kaugkütte, posti, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning raudtee, lennunduse ja sadama valdkondades.