KOMMENTAAR | Raul Eamets: miks tegelikult ei ole poodides võid saada?

Täna avaldas statistikaamet värsked numbrid põllumajandussaaduste tootmise kohta. Kuna eelmine nädala raputas meediat uudis, et või on poodidest otsa saanud, siis uurisin, mida näitab statistika või, piima ja koore tootmise kohta.

Võid tehakse teadupärast piimast ja seetõttu tundus ebaloogiline, et toorainet ei ole suvel, ajal kui piimatootmine peaks kõige suurem olema.

Arvud näitavad, et piima tootmine suvel natuke kasvab, näiteks juulis osteti piima kokku 79,1 tuhat tonni, aasta varem 74,1 tuhat tonni. Seega on mahud kasvanud aastaga 5000 tonni. Talvel (detsembris 2023) osteti võid kokku 10 000 tonni vähem. Koort toodeti juulis 2023 2,6 tuhat tonni, 2024 juulis 2,5 tuhat tonni, mingeid olulisi kõikumis siin ei olnud, koore tootmise mahud ongi suvel 2,5-2,6 tuhat tonni. Võid toodeti nii eelmisel suvel kui ka sel suvel keskmiselt 300 tonni kuus. Seega ei saa öelda, et või tootmiseks vajalikku piima või koort oli vähem võrreldes näiteks eelmise aasta sarnaste kuudega. Tooraine puudust ei olnud.

Piima kokkuostuhind oli pea 6 aastat (2017-2021) 300 euro ringis tonni eest. Siis hind tõusis saavutades tipu 2022/2023 talvel, ületades 500 euro piiri. Alates 2023 aasta suvest on hind kõikunud 400 euro ümber, ka siin mingeid olulisi kõikumisi viimaste kuude lõikes ei olnud.

Äkki oli või puudus tingitud sellest, et me müüme kogu oma tooraine välja ja võid ei ole millestki teha? Kui vaadata piima ekspordi numbreid, siis viimastel aastatel on need olnud suvel stabiilselt 20 000 tonni ümber, sellest umbes pool läheb Leetu. Või eksport oli tõesti juunis võrreldes maiga 2,3 korda suurem. Juunis 2024 eksporditi 94 000 tonni võid, aasta varem 76 000 tonni. Juuli andmeid veel ei ole. Samas peab märkima, et või ekspordi numbrid ongi väga kõikuvad, ulatudes kuu vaates 17 000 tonnist kuni 293 000 tonnini, kui vaadata andmeid alates 2018 aasta jaanuarist. Eesti väikuse tõttu põhjustavad selliseid suuri kõikumisi tõenäoliselt üksikud Eesti mõttes väga suured tehingud. 6,5 aasta kuine keskmine on 90 000 tonni.

Kokkuvõttes - argumendid, et ei ole piisavalt toorainet, ei pea statistikat vaadates lihtsalt vett. Põhjendus, et suvel on piima rasvaprotsent madalam, kuulub pigem Rohke Debelaki libauudiste rubriiki.

Tõsi, talvel on piima rasvaprotsent 4% ja suvel 3,7%, aga nii on see kogu aeg olnud, ehk siis peaks meil suvel alati võid puudu olema, kui see oleks põhjus. Peamine põhjus on paraku meie piimatööstuste väiksus. Piimatööstuste piiratud võimsuste pärast ei suuda Eesti oma piimatoodetega välisturule minna. Meie mahud on liiga väikesed ja tulemusena müüme toorpiima Leetu, kes sellest valdavalt piimapulbrit valmistab ja seda siis välisturule müüb.

Võikriis näitab paraku, et kui mõnes piimatööstuses liinid rikki lähevad, siis ei suudeta ka enam oma koduturgu varustada ja see on juba toidu julgeoleku probleem, millega peaks riigi tasemel tegelema. Unistus, et me kunagi muutume võid eksportivaks maaks, nii nagu see oli esimese vabariigi ajal, nihkub kuskile kaugemasse tulevikku.

Või nappus poodides

„Saime eelmisel nädalal tootjatelt info, et seoses või tootmiseks vajaliku koore puudumisega on või tarne häiritud,“ kommenteerib Coopi kommunikatsioonijuht Martin Miido.

Ka Selver kinnitab, et poes on võilett praegu tavapärasest tühjem. „Meie koostööpartner Nordic Milk on meid teavitanud Tere võide ajutisest tarneraskusest, mis on tingitud tehnilistest põhjustest, kuid Tere või peaks meile saadetud teate põhjal taas saadaval ja lettidel olema lähipäevil,“ ütleb Selveri kommunikatsioonijuht Mariann Järvela. Ta lisab, et teiste tootjate võid on Selveri lettidel endiselt saadaval.