Ligi: järgmisel nädalal tutvustan võlakirjaemissiooni

„Ma pole kunagi öelnud, et laen on saatanast. Küsimus on vaid millal ja milleks. Järgmisel nädalal tutvustan pressikonverentsil võlakirjaemissiooni,“ ütles rahandusminister Jürgen Ligi LP-le antud intervjuus.

Ligi ütles LP-le antud intervjuus, et riik plaanib siseturult laenu võtta. Julgeolekusilti sellel juures aga ei ole.

Rahandusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna peaspetsialist Irina Satsuta sõnas Ärilehele, et nad tegelevad rahandusministeeriumis selle nimel, et Eesti riigi võlakirjad võiksid edaspidi olla kättesaadavad kohalikele väikeinvestoritele, kõigile Eesti inimestele. „Eesti jaeinvestoritele suunatava emissiooni täpsed tingimused – avaliku jaepakkumise märkimise periood ja maht, võlakirja fikseeritud intress, tähtaeg ja nimiväärtus – selguvad vahetult enne märkimise algust. Plaan on korraldada emissioon lähiajal, anname sellest esimesel võimalusel teada.“

Riigikogu rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd (RE) rääkis maikuus, et riigi poolt eelarvepuudujäägi katteks võlakirjadega laenataval rahal ei ole silti - kas see läheb näiteks kaitse- või hoopis sotsiaalkuludeks - küljes.

Eesti riik kavandab sel aastal esmakordselt välja anda Eesti inimestele suunatud võlakirju, mis pakuvad väikeinvestorile kindlat intressi ja võimalust kaubelda Tallinna börsil.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees sõnas, et tänaseks on valminud vajalik raamdokument sellise võlakirja emiteerimiseks ja sõltuvalt arengutest finantsturgudel plaanitakse esimese emissioonini jõuda käesoleval aastal.

„Erinevad eksperdid on Eesti väikeinvestorite nõudlust selliste võlakirjade järgi prognoosinud mõnekümnest mõnesaja miljoni euroni. Kaasatud raha suunatakse riigieelarvesse, sealhulgas kasvanud riigikaitsekulude ja muude investeeringute katmiseks,“ ütles Luurmees.

Eesti jaeinvestoritele suunatava emissiooni täpsed tingimused – avaliku jaepakkumise märkimise periood ja maht, võlakirja fikseeritud intress, tähtaeg ja nimiväärtus – selguvad vahetult enne märkimise algust. Eesti riik on kaasanud tehingukorraldajateks ASi LHV Pank ning Swedbank ASi. Tehingu juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.

Riiklik võlakiri on valitsuse emiteeritav väärtpaber, mis makstakse kindlaks määratud lõpptähtpäeval tagasi koos konkreetses summas lubatud intressiga. Intressi väljamakse tehakse reeglina üks kord aastas kindlal kuupäeval. Võlakirjade märkimiseks ehk väärtpaberi ostuõiguse omandamiseks on vaja väärtpaberikontot, mille saab avada oma kodupangas. Võlakiri saab olema vabalt kaubeldav, see noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil, kus seda saab järelturul osta ja müüa.

Viimaste aastate jooksul on mitmed Euroopa riigid (sh Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia, Suurbritannia) välja andnud jaeinvestoritele suunatud riiklikke võlakirju eri mahtudes, ehkki võlakirjad pole alati olnud börsil kaubeldavad. Võlakirjade pikkus on ulatunud ühest kuust kuni kümne aastani. Kuna riiklik võlakiri on üks kõige madalama riskiga finantsinstrument, on see toonud väärtpaberiturule ka uusi väikeinvestoreid.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Mai lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele.

Eesti on üks kõige madalama laenukoormusega riik Euroopa Liidus – Eesti riigi laenukoormus oli 2023. aastal 7,3 miljardit eurot ehk 19,6 protsenti SKPst. Eesti majapidamiste hoiuste maht ulatus käesoleva aasta mais rekordilise 12,3 miljardi euroni, tähtajalistel hoiustel on üle nelja miljardi euro.