Esitlusel annavad ökonomistid vastused küsimustele:

  • Kas Eesti majandus on juba kasvule pöördunud?

  • Kuidas mõjutavad uus maksupakett ja kulukärped lähiaastate majanduskasvu ning inflatsiooni?

  • Millal taastub inimeste ostujõud?

  • Milline on välisnõudluse väljavaade ja kui palju see meie ekspordivõimalusi toetab?

  • Kui kiiresti intressimäärad langevad ja milline on intressimäärade languse mõju Eesti majandusele?

Esialgsete arvestuste järgi vähenes Eesti sisemajanduse kogutoodang (SKT) tänavu esimesel poolaastal 1,4%. Kuigi aasta teine pool peaks tugevam tulema, jääb kogu selle aasta SKT Swedbanki hinnangul 0,6% langusesse.

Mertsina hindab, et järgmine aasta toob Eesti ekspordile rohkem võimalusi. Swedbank prognoosib, et Euroopa Keskpank langetab sel aastal intressimäärasid veel kahel korral. Järgmisel aastla intressimäärade langus jätkub ning hoiustamise püsivõimaluse intressimäär peaks jõudma 2025. aasta lõpuks 2 protsendini.

„Suurem mõju intressimäärade langusest Eesti majandusele jõustub järgmisel aastal,“ sõnab Mertsina. Ökonomist tunnistab, et üldine majanduse kindlustunne on väga nõrk. Naabritega võrreldes on samas seisus Soome, Lätis on seis parem.

Samas on mõned majanduse paranemise märgid juba ilmnemas. Näiteks ekspordi paranemine toetab majanduse taastumist.

Swedbanki kaardimaksete järgi on aga eratarbimine nõrk. Eratarbimine moodustab umbes pool Eesti majandusest.

Plaanitavad maksumuudatused kärbivad Eesti majanduskasvu, prognoosib Mertsina. Lisaks ka valitsuse kulukärped, mis pärsivad majanduse aktiivsust.

Swedbank hindab, et järgmisel aastal hinnatõus kiireneb, tõustes taas üle 4 protsendipunkti. Kõige kiiremini kallinevad järgmisel aastla maksutõusude tõttu alkohol, tubakas ja transport.

Ka keskmise palgasaaja ostujõud 2025. aastal väheneb. Tööpuudus püsib üsna kõrge. „Hullem on samas möödas ning tööpuuduse tase hakkab allapoole liikuma,“ lisab Elmik.