Analüütikute hoiatus palgakasvu valguses: eesolevad maksutõusud võivad inimeste maksukäitumist muuta
(60)
Eesti keskmise palga tõusu kommenteerivad majandusanalüütikud nendivad, et kuigi seis tööturul on praegu hea ja sellepärast palk tõusebki, võivad peagi rakenduvad maksutõusud tuua inimeste maksukäitumises olulise muutuse.
„Täna avaldatud palgastatistika järgi on Eesti keskmine palk selle aasta teises kvartalis 2007 eurot. Aritmeetilisest keskmisest täpsem näitaja on mediaanpalk, millest väiksemat ja suuremat palka teenib täpselt sama palju töötajaid. Mediaanpalga suurus oli teises kvartalis 1641 eurot,“ märgib Bigbanki peaökonomist Raul Eamets värsket palgastatistikat kommenteerides.
Suure tõenäosusega kasvab ka ümbrikupalkade osakaal valdkondades, kus liigub rohkem sularaha.
Tema sõnul on keskmise palga suurusest vaat, et veelgi olulisem palgakasv. „Keskmine palk kasvas võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 7,2%, see on küll madalam kui I kvartali palgakasv 8,8%, aga siiski märkimisväärne. Oluline on ka see, et palgakasv on kiirem kui inflatsioon, mis tähendab, et inimeste reaalsed sissetulekud suurenevad,“ rõhutab Eamets.
Ligi ettepanekul võib suur mõju olla
Palgakasvus endas midagi üllatavat ei ole, sest hõivemäärad on jätkuvalt kõrged ning tööpuudus tagasihoidik, tõdeb analüütik. Tööjõu uuringu andmetel oli teises kvartalis töötavate inimeste arv võrreldes esimese kvartaliga kasvanud pea 8000 inimese võrra ja töötus langenud tuhande inimese võrra. „Kui tööturu näitajad on head, peavad tööandjad arvestama töötajate palgatõusu soovidega, sest ukse taga töötute järjekorda ei ole,“ sõnab Eamets.
Küll aga võib tulevikus hakata keskmist palka piirama hoiatav trend. „Juhul kui kehtestatakse julgeolekumaks töötajate palgakuludelt, siis ilmselt suureneb surve töötajate OÜ-tamisele ehk maksukulud jäävad töötajate kanda,“ nendib Bigbanki analüütik, viidates rahandusminister Jürgen Ligi hiljutisele ettepanekule. Eametsa sõnul on juba täna mitmeid sektoreid ja ameteid, kus inimesed toimetavad FIE-de või OÜ-dena, et optimeerida maksusid: näiteks kinnisvara sektoris, taksonduses, juhtimis- ja raamatupidamisteenuste pakkumisel jne.
„Suure tõenäosusega kasvab ka ümbrikupalkade osakaal valdkondades, kus liigub rohkem sularaha. Sarnaselt võimaliku ettevõtte kasumi maksustamisega, tuleks arvestada, et inimeste maksekäitumine ei jää samaks, kui maksud muutuvad, vaid hakatakse otsima kõikvõimalikke viise vähem makse maksta,“ ütleb Eamets. Seetõttu ei pruugi ka tänastele kasuminumbritele või tööjõukuludele tuginevad maksuprognoosid sugugi vett pidada.
Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla märgib, et suurem osa aasta jooksul toimunud keskmise palga tõusust leidis aset varasemate kvartalite jooksul. „Palgakasv Eestis jätkub, kuid varasemast aeglasemas tempos. Keskmine palk jõudis juunis Eestis 1939 euroni kui võtta arvesse iga-aastaseid sesoonseid kõikumisi. Keskmise palga kasv kolme kuuga 1,2 protsenti tehes aastasena kasvutempoks 5 protsenti. Aasta jooksul oli palgakasv 7 protsenti,“ põhjendab ta.
Sarnaselt Eametsaga märgib ka Uusküla, et palga ostujõud on jätkuvalt kasvamas. „Kuna hinnatõus oli juunini aasta jooksul 2,7 protsenti, siis teeb see ostujõu kasvuks 4,4 protsenti,“ sõnab Luminori majandusanalüütik. Küll aga tõdeb ta, et 2021. aasta tipust on mahajäämus endiselt 3,9 protsenti.
Elujärje langust tunnetatakse teravamalt
„Kuna kohustuslike kulude osa ostukorvis on jätkuvalt väga kõrge,sest nende kaupade ja teenuste hinnad kasvasid kõige enam ja kodulaenude maksed kõrgemad, on vaba raha hulk perekonna eelarves langenud märgatavalt rohkem. Seetõttu tunnetuslikult on elujärje langus olnud suurem,“ märgib Uusküla. Ka ei ole kõik töötajad võrdselt palgatõusu näinud.
Uued maksumuudatused on ka seda aega taas edasi lükkamas.
„Aastaga on kõige rohkem kasvanud palgad tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande valdkonnas, kus tõus oli selle aasta teises kvartalis võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga 11,3 protsenti. Üle kümneprotsendine oli tõus ka teistel teenindavatel tegevustel ja kinnisvaraalaste tegevustel,“ põhjendab Luminori analüütik. Põllumajanduses, kus sissetulekud ongi hüplikumad, palgatõusu peaaegu ei olnud, jäädes 0,8 protsendi juurde. „Samuti on palgad vähe tõusnud kunsti ja meelelahutuse valdkonnas, kus tõus on 4,4 protsenti, avalikus halduses, 5,3 protsenti ja ehituses ning veonduses-laonduses, kus palgatõus oli 5,7 protsenti,“ nendib ta.
Uusküla märgib, et palgad jätkavad Eestis kasvamist ka sel aastal ning palgatõus on hinnatõusust jätkuvalt suurem. Ta usub, et aasta lõpuks on palgad juuni tasemest umbes 3 protsenti kõrgemad. „See parandab perede ostujõudu ja vaikselt oleme tagasi jõudmas samale tasemele, kus olime 2021. aasta keskel, kuid sinna läheb veel aega. Uued maksumuudatused on ka seda aega taas edasi lükkamas,“ tõdeb temagi.
