7 nõuannet, kuidas taskurahaga lapse iseseisvust arendada

Kooliteele asudes peaksid noored õppima ringi käima ka rahaga – siin on oluline roll lapsevanematel, kes saavad anda kaasa oma teadmisi. Coop Panga erakliendi igapäevapanganduse juht Moonika Maaring jagab nippe, mille abil õpetada last rahaga ringi käima ja suuremat iseseisvust saavutama.

1. Ava lapsele oma pangakonto ja -kaart

Esimeseks sammuks kooliteed alustava noore rahalise iseseisvuse õpetamisel on oma pangakonto ja -kaardi loomine. Kuigi võib tunduda lihtsam anda lapsele sularaha, kaob sel juhul lapsevanemal ülevaade sellest, kuhu raha tegelikult kulub.

Pangakaardiga maksmise eelis on see, et lapsevanem saab hõlpsasti jälgida, millele taskuraha kulub. Nii on võimalik koos lapsega kulutusi analüüsida ja vajadusel rahakasutust paremini suunata. Lapsele pangakonto avamine on üldjuhul tasuta ja ka pangateenuste kasutamise eest ei pea midagi maksma vähemalt täisealiseks saamiseni, sageli isegi kauem.

Lapsele konto avamine on tänapäeval lihtne ja mugav – selleks pole vaja minna pangakontorisse, sest kõiki toiminguid saab teha internetipangas. Kui pangakonto võib avada juba lapse sünnist alates, peab pangakaardi omamiseks olema laps vähemalt kuueaastane.

2. Räägi raha kasutamise ja kogumise põhitõdedest

Taskuraha andmisel on oluline varakult otsustada, kas seda teha näiteks nädala või kuu kaupa ning millises summas. Alguses tasub lapsevanemal võtta aega, et selgitada lapsele, kust raha tuleb ja kuidas seda mõistlikult kasutada. Abiks saab võtta erinevaid lastele suunatud rahatarkuse raamatuid, nagu „Tom õpib rahamängu“ ja „Minu esimene raha“, mis on mõeldud just noorematele lastele.

Taskurahaga koos oleks hea anda lapsele ka mõningaid rahalisi kohustusi, näiteks enda koolitarvete või osa riiete ostmine. Seeläbi õpib laps n-ö päriselt rahaga majandama ja tulude kõrval arvestama ka kuludega.

3. Selgita, kuidas raha turvaliselt hoida

Pangakaardi kasutamine on võrreldes sularahaga märkimisväärselt turvalisem – kui sularaha kadumisel on see jäädavalt läinud, siis pangakaardi kadumisel saab selle kiiresti kinni panna ja nii jääb raha endiselt alles. Julgustage last, et igasugustest probleemidest pangakaardiga tuleks kohe vanemale teada anda.

Lihtsamaks arveldamiseks võib aktiveerida lapse kaardil viipemakse funktsiooni. Samuti saab laps ise mobiiliäpi kaudu mugavalt ja turvaliselt vaadata nii oma kontojääki kui ka pangakaardi PIN-koodi, kasutades selleks näiteks sõrmejäljetuvastust või Smart-ID-d. Seetõttu tasub lapse nutitelefonile teha ära Smart-ID ja lisavõimalusena seadistada ka sõrmejälje lugemise funktsioon.

Kindlasti tuleb lapsele meelde tuletada, et ta ei jagaks oma konto andmeid teistega. Ka kontojääki on võimalik võõraste pilkude eest varjata, kui kasutada Coop Panga äpis kontojäägi udutamise võimalust. Udutatud kontojäägi nägemiseks piisab sõrmega topeltklõpsu tegemisest.

Ühtlasi tasuks lapse kontole seada mõistlikud päevalimiidid nii kaardiga maksmiseks kui ka sularaha väljavõtmiseks. Neid limiite saab vanem igal ajal ise internetipangas või mobiiliäpis muuta. See on eriti kasulik siis, kui kontole koguneb suuremaid summasid või kui pole veel täielikku kindlustunnet lapse rahakasutuse teadmiste osas.

4. Lase lapsel kasutada nutikaid makselahendusi

Sularaha ja pangakaardi kõrval tasub lapsele tutvustada ka nutikaid makselahendusi. Apple Pay ja Google Pay abil saab maksta erinevate nutiseadmetega. Nii ei pea laps rahakotti või pangakaarti endaga kaasas kandma, vaid ta saab oma ostud teha nutitelefoni, -kella või -sõrmusega. Nutimakse on sama turvaline nagu pangakaardi kasutamine.

Nutimaksete tegemiseks tuleb Google Pay või Apple Pay seadistada läbi Coop Panga äpi või Walleti rakenduse. Seejärel saab kasutada seda turvalist maksevõimalust kõikjal, kus on viipemakse võimalus.

5. Tee püsimaksed ja kasuta mugavaid lahendusi

Vanem saab enda elu lihtsustamiseks teha lapse kontole püsikorralduse, et taskuraha laekuks automaatselt ja õigeaegselt. Lisaks saab kasutada mobiilirakendustes „Küsi raha“ funktsiooni, mis võimaldab lapsele vajadusel kiirelt ja mugavalt ülekannet teha, näiteks kui taskuraha on otsa saanud või on vaja katta ootamatuid kulutusi, mis on seotud kooli või huviringidega.

Kui laps on saanud vanavanematelt kingituseks või suvisest tööotsast münte või paberraha, ei pea seda hoidma põrsakeses. Selle raha saab mugavalt kanda pangakontole. Näiteks Coop Pangas on võimalik pangakaardi olemasolul panna raha kontole kõigis Coopi kaupluste kassades üle Eesti või sularahaga arveldavates Coop Panga kontorites.

6. Kala asemel anna lapsele hoiuseõng

Selle asemel et lapsele pidevalt raha kanda, võib kasutada ära hoiuste pakutavaid kõrgeid intresse. Avades lapse nimel hoiuse, saab ta taskurahana kasutada intressituluna laekuvat raha. Seda kontseptsiooni lapsele selgitades õpib ta rahaasjade kohta veelgi rohkem. Praegu teenib tähtajaliste hoiuste pealt aastase intressituluna kuni 3,75% ja lastehoiuse pealt koguni 4% aastas.

7. Kasuta ära maksusoodustusi

Kuigi hoiuse intressitulu pealt läheb automaatselt maha tulumaks, saab seda hiljem maksuametilt tagasi küsida. Selleks peab vanem esitama tuludeklaratsiooni ka lapse eest. Kuna teenitud intresside pealt tasutud tulumaks on panga poolt juba maksuametile edastatud, pole üldjuhul vaja teha enamat, kui deklaratsioon kinnitada ja ära esitada. Nagu kõigile täiskasvanutele, nii kehtib ka lastele tulumaksuvabastus, mis on 7848 eurot aastas ehk 654 eurot kuus, kui aastatulu ei ületa 14 400 eurot.

Maksusoodustuse tõttu tasub kaaluda võimalust avada hoius lapse enda, mitte vanema nimel, sest lapse tulud jäävad tõenäoliselt alla tulumaksuvabastuse piiri. Küll võiks meeles pidada, et lapsele antud raha on tema oma ja seda tuleb kasutada lapse heaolust lähtuvalt.

Kui soov on pigem eelnevalt veenduda lapse rahaga ringi käimise oskustes, võib hoiuseid teha ka vanema nimele, kuid siis kaob maksueelise mõju. Sõltumata sellest, kelle kontole hoius avatakse, on tegemist turvalise võimalusega raha väärtust ajas säilitada ja kasvatada.