DPD Eesti juht: Eesti on kinkimas oma edu Leedule ja Lätile
(26)
Sügisel on oodata järgmist euribori langust, mis leevendaks ebakindlust ja kasvataks mingil määral ostujõudu. Siiski ei ole sel Eesti kontekstis laiapinnalist mõju kõigile tarbijagruppidele, sest järgmiseks ja ülejärgmiseks aastaks plaanitud maksumuudatused löövad kaardipaki veelgi enam sassi.
Nii tarbijate kui ettevõtjate jaoks hakkab teatud mõttes hinnatõusu lagi kätte jõudma. Oodatud majandustõusu asemel näeme stagneeruva majandusseisu jätkumist ja selle perioodi pikemaks venimist võrreldes teiste konkureerivate, ennekõike meiega samal pulgal asuvate lähiriikide turgudega.
Eesti oli innovatsiooni ja digitaalse arengu lipulaev, kus sündisid sellised ülemaailmselt edukad ettevõtted nagu Skype, Wise ja Bolt
Kärped ja maksutõusud annavad lühiajalise mõju. Meie konkurentsivõime tõstmiseks on tarvis vaadata uutesse suundadesse: tööstusse, innovatsiooni. Eesti on liiga väike selleks, et minna traditsioonilist teed. Leida tuleb täiendavaid mooduseid, kuidas tuua siia välisinvesteeringud ja uued töökohad.
Leedu on teinud tugevaid edusamme
Eesti on olnud pikalt tuntud oma eduka start-up kultuuri ja e-residentsuse programmi poolest, mis tõmbas ligi välisinvestoreid ja ettevõtjaid. Eesti oli innovatsiooni ja digitaalse arengu lipulaev, kus sündisid sellised ülemaailmselt edukad ettevõtted nagu Skype, Wise ja Bolt.
Kuid viimasel ajal on Leedu teinud muljetavaldavaid edusamme, et seda positsiooni üle võtta. Näiteks asub Leedus Euroopa suurim fintech-hub ja Vilniuses on loodud soodne keskkond fintech-ettevõtete arendamiseks. Sealne seadustik on paindlikum ja ettevõtluse alustamise kulud madalamad.
Lisaks eeltoodule on Leedu valitsus algatanud nn Rohekoridori (Green corridor for Large Scale Investments) projekti, mis on suunatud suure mõjuga investeeringute riiki meelitamiseks. Selle peamine eesmärk on pakkuda investoritele soodsaid tingimusi ja kiirendatud protsesse, et Leetu jõuaksid hiigelinvesteeringud, eriti neis valdkondades, mis on majanduse ja riigi arengule strateegiliselt olulised.
Läti, ent eriti Leedu on viimastel aastatel teinud otsuseid, mis muudavad nende majanduskeskkonna investeerimissõbralikumaks.
Rohekoridori initsiatiiviga soovitakse suurprojektidele teha teatud erisusi pakkudes osades sektorites maksusoodustusi, kiiremat haldusprotsessi (lubade väljastamine, menetluskiirus), valitsuse tuge ning seades rõhuasetuse ka kestlikule arengule, mis aitaks Leedul saavutada oma pikaajalisi kliima- ja majanduseesmärke.
Eesti 2%-line ettevõtte tulumaksutõus, mis plaanitakse jõustada 2026. aastal, võib tõepoolest mõjutada Eesti atraktiivsust välisinvestorite silmis. Väliskapital otsib pidevalt riike, kus maksukoormus on madalam ja ärikeskkond stabiilsem.
Läti, ent eriti Leedu on viimastel aastatel teinud otsuseid, mis muudavad nende majanduskeskkonna investeerimissõbralikumaks. Leedus on näiteks kehtestatud maksusoodustused teadus- ja arendustegevusele, mis on aidanud ligi meelitada rahvusvahelisi tehnoloogiaettevõtteid.
Eesti konkurentsieelised on kadumas
Eesti geograafiline asend, mis on tugevaks argumendiks Läänemere regiooni ühendamisel Skandinaaviaga, on pikka aega olnud meie eeliseks. Ent Läti ja Leedu on suutnud edukalt ära kasutada oma asukoha Lääne- ja Kesk-Euroopa läheduses. Ka Rail Balticu projekti kontekstis. Balti riike ühendav raudtee annab Leedule ja Lätile transiidi vallas teatud konkurentsieelise tulevikus – see on paratamatu geograafia ja logistika.
Eestiga seoses on murekohaks ka kallinev tööjõud ja vananev rahvastik. See on murettekitav trend. Eestis on juba tööjõu nappus mitmetes sektorites, eriti IT- ja tehnoloogia vallas. Võrdluseks, Leedu on aktiivselt meelitamas tagasi oma välismaal töötavaid kodanikke ning pakub soodsaid tingimusi noortele spetsialistidele, et nad naaseksid kodumaale. Sellised meetmed aitavad riigil säilitada konkurentsivõime tööjõu vallas ning tagada majanduse jätkusuutlikku kasvu.
Eesti peab oma konkurentsieeliseid hoidma, mitte lammutama.
Eesti peaks keskenduma oma unikaalsetele tugevustele nagu IT-sektor, küberturvalisus ja digitaalne innovatsioon. Riik peaks investeerima rohkem haridusse ja teadus- ja arendustegevusse, et jääda atraktiivseks välisinvestoritele ja ettevõtjatele. Samuti on oluline läbi viia põhjalikud mõjuanalüüsid enne suuremate majanduspoliitiliste otsuste tegemist, et vältida ootamatuid tagasiööke. Praegune kobaraks köidetud ja mitme aasta peale jaotatud maksutõusude ja uute maksude lisamise kavatsus viib meid nendest eesmärkidest kaugemale.
Eesti peab oma konkurentsieeliseid hoidma, mitte lammutama. Peame iga hinna eest vältima liigset bürokraatiat ning loomulikult maksukoormust, mis võivad viia investorite ja ettevõtete lahkumiseni. Eesti on väike, kuid meie tugevus on seni peitunud paindlikkuses ja innovatsioonis. Selleks, et püsida naaberriikidega konkurentsis ja neist veelgi paremal positsioonil, peab Eesti valitsus tegelema pikaajalise strateegiaga, mis tagaks tugeva majanduskeskkonna ja jätkusuutliku arengu.
