Ebatavaline massiteavitus: 22 000 Eesti ettevõtet, kel on riigile üks oluline paber esitamata, saavad meeldetuletuse

Sel nädalal saadab tööinspektsioon teavitused enam kui 22 000 mikroettevõttele, kes ei ole tänaseks esitanud vähemalt ühe töötajaga Eesti ettevõttele kohustuslikku töökeskkonna riskianalüüsi. Olukorra teeb ebatavaliseks asjaolu, et oma igapäevatöös tööinspektsioon tavaliselt nii suurele hulgale ettevõtetele teavituskirju ei saada.

Kui enam kui 90% väike-, keskmise ja suurettevõtetest on riskianalüüsi täitnud ja selle tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonda üles laadinud, siis alla kümne töötajaga ehk mikroettevõtetest on seda teinud vaid 40%. Samas just nemad moodustavad lõviosa ehk 83% Eestis tegutsevatest ettevõtetest. Nii saadab tööinspektsioon sel nädalal enam kui 22 000 mikroettevõttele meeldetuletuse, et neilgi on vaja töökeskkonna riskianalüüs vaja esitada.

„Lisaks selgitame, et tegu ei ole tühipalja bürokraatiaga, vaid vajaliku dokumendi täitmisest ja töökeskkonnaga seotud riskide läbimõtlemisest saavad kasu nii ettevõtjad ise kui ka nende töötajad,“ põhjendas meeldetuletuse saatmise vajadust tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep. Oma tähelepanu on inspektsioon suunanud just mikroettevõtetele, kuna teadmatusest või ressursi puudusest on 60% neist kohustuslik riskianalüüs endiselt täitmata, rõhutab ta.

Aitab vältida tööõnnetustest tingitud seisakut

Kui vaadata 2023. aasta tööõnnetuste statistikat, siis kõigist mullu juhtunud tööõnnetustest toimus 12% just mikroettevõtetes. Kõige enam juhtus tööõnnetusi veoautojuhtide, ehitus- ja remonditööliste ning keevitajatega. Eelmisel aastal surmaga lõppenud kümnest tööõnnetusest juhtus koguni kolm mikroettevõtetes. „Kahjuks ei pöörata väikese kollektiiviga ettevõtetes tööohutusele nii palju tähelepanu kui suurtes. Sageli puudub neil teadmine, kuidas õnnetusi ennetada ja kuidas õnnetusjuhtumi korral olukorda lahendada,“ tõdes Saarep.

Tema sõnul tulebki siin riskianalüüsi koostamise vajalikkus mängu, kuna see võimaldab võtta aeg ja mõelda läbi, millised riskid töötajaid ohustavad. „Ohutu töökeskkonna tagamine ja oma tööpere eest hoolitsemine on ja peaks olema ettevõtjatele prioriteet. Väiksemates ettevõtetes, kus kollektiiv on väike, võivad õnnetused kaasa tuua aga tõsisemaid seisakuid ja muret, sest asendust ei ole mikroettevõttes sageli kohe võtta,“ räägib tööinspektsiooni peadirektor.

Kuigi enam kui 22 000 ettevõtet, kel on riskianalüüs esitamata, on suur number, on siiski teavitamisvajadus aasta-aastalt vähenenud. „Riskianalüüside esitamise arv on õnneks aastatega pigem tõusnud. Kui 2023. aastal oli mikroettevõtetest riskianalüüsi esitanud 29%, siis nüüd on see tõusnud 40%-ni,“ sõnas tööinspektsiooni kommunikatsioonispetsialist Carolin Liis Tamm. Kokku on tänaseks esitanud riskianalüüsi 34 457 Eesti ettevõtet.

„Töökeskkond ja selle olukorda kajastav riskianalüüs sarnaneb Tallinna linnale – see ei saa mitte kunagi päris valmis. Olud ja võimalused ettevõttes muutuvad — uuendamist võib vajada liikumisteede märgistus, katki on läinud pistikupesa või on kontorisse loodud uusi töökohti. Samuti tuleb jälgida ühiskonnas toimuvat, näiteks tuli riskianalüüsis käsitleda koroonaviirusega kaasnevaid riske. Kindlasti ei tohiks unustada riskianalüüsi järgselt koostada tegevuskava,“ märgib Tamm.

Ebatavaline teavituskirjade hulk

Küll aga on ebatavaline seekordne teavituskirjade hulk, kuna oma igapäevatöös tööinspektsioon nii suurele hulgale ettevõtetele teavituskirju tavaliselt ei saada. Varasemalt saadeti teavituskiri kõigile ettevõtetele 2021. aastal, kui valmis tööinspektsiooni iseteeninduskeskkond, mille kaudu saab riskianalüüsi tasuta täita. „Oleme selle loonud just mikro- ja väikeettevõtteid silmas pidades, et nad ei peaks kulutama lisaraha teenuse sisseostmiseks ja et dokumendi täitmine ning edastamine oleks neile võimalikult lihtne ning mugav,“ selgitas tööinspektsiooni peadirektor Kaire Saarep.

Riskianalüüsi esitamine tööinspektsiooni iseteeninduses on kohustuslik, kuid on äärmiselt oluline seda ka uuendada. Kuigi seaduses ei ole välja toodud ajavahemikku, millal riskianalüüsi peab uuendada, siis soovitab tööinspektsioon seda siiski regulaarselt teha. Riskianalüüse säilitatakse 55 aastat.

Millal tuleks riskianalüüsi uuendada?

• töötingimused on muutunud, näiteks on kolitud uutesse ruumidesse või on ruume renoveeritud;

• töövahendeid või tehnoloogiat on vahetatud või uuendatud - näiteks muru niidetakse niiduki asemel murutraktoriga;

• kui õnnetuse või ohtliku olukorra tõttu on riskitase esialgse tasemega võrreldes muutunud. Näiteks kukkus tööruumis töötaja ja selgus, et kukkumise põhjuseks oli põrandas olev auk, tuleb liikumisteede olukord üle vaadata ning vajadusel võtta plaani tegevused ohtude vältimiseks;

• kui töötervishoiuarst on tervisekontrolli käigus tuvastanud töötaja tööga seotud haigestumise tuleb vaadata, kas haigestumiseni viinud ohutegurid olid riskianalüüsis hinnatud. Kui selgub, et nendele ohtudele ei olnud (piisavat) tähelepanu pööratud, tuleb riskianalüüsi ja tegevuskava täiendada

Töökeskkonna riskianalüüsi koostamine ja selle järjepidev uuendamine tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas aitab ennetada tööõnnetusi. Riskianalüüsi käigus selgitab tööandja välja töökeskkonna ohutegurid, hindab ohu suurust ning määrab abinõud riskide vähendamiseks. Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonna teavituskampaania elluviimist rahastatakse Euroopa Sotsiaalfondi+ (ESF+) toetuse andmise tingimused (TAT) „Töötervishoidu ja -ohutust väärtustava töökeskkonna arendamine 2021–2027“ vahenditest.