SEB kärpis oma majandusprognoosis Eesti majanduse kasvunumbrit

Kuigi SEB ütleb oma värskes majandusprognoosis, et majanduskasv taastub kõige kiuste, on pank siiski korrigeerinud Eesti järgmise aasta kasvunumbrit, mis on nüüd kevadises prognoosis märgitud 3,5% asemel 2,5%. Pank põhjendab, et maksutõusud pidurdavad Eesti majanduskasvu.

„Eesti majanduse taastumisele seab omad piirid kodumaine olukord. Inimeste kindlustunne ei ole viimastel kuudel oluliselt paranenud, mis piirab majapidamiste tarbimist ja suuremate investeeringute ette võtmist. Järgnevatel aastatel ootavad ees mitmed maksutõusud, mis parandavad küll riigieelarve tasakaalu, ent mõjuvad majanduskasvule pärssivalt,“ põhjendab värskelt avaldanud SEB majandusprognoosi sisu panga analüütik Mihkel Nestor.

Tema sõnul kahaneb nigela ekspordi ja majapidamiste kokkuhoidlikkuse tulemusena Eesti SKP ka sel aastal, kuid mullusest oluliselt tagasihoidlikuma 0,7% võrra. „Majanduskasv hakkab sügisel küll taastuma ja järgmisel aastal suureneb SKP juba 2,5%. 2026. aastaks prognoosime 2,7% suurust majanduskasvu, mis on lähedal Eesti majanduse pikaajalisele kasvuvõimele,“ ütleb Nestor.

Eesti kärbe kõige suurem

Siiski tähendab see, et SEB on kärpinud Eesti majanduse kasvunumbrit, veel kevadel oli pank optimistlikum, kui prognoosis, et Eesti SKP suureneb 2025. aastal 3,5%. Küll aga pole Eesti ainus riik, kelle majanduskasvu prognoosi on pank kärpinud kevadega võrreldes kärpinud. Kuigi Eesti osas on kärbe olnud kõige suurem, on sama tehtud ka Soome, Läti ja Leedu järgmise aasta kasvuprognoosi osas. Kui kevadel ennustas SEB, et Soome majandus kasvab järgmisel aastal 2,0%, siis nüüd on see toodud 1,5% peale, Leedu puhul 2,8% pealt 2,6% peale ning Läti puhul 2,7%-lt 2,2%-le.

Positiivse poolt pealt toob SEB Eesti osas veel välja, et kaks aastat kestnud majanduslangus on jäänud ühiskonnas suhteliselt nähtamatuks. „Pankrotte on esinenud vähe, laenuvõlgnevused on madalad, tööhõive on püsinud kõrge ja kiire on olnud ka palgakasv,“ loetleb Nestor. Küll aga märgib ta, et kahjuks jääb suhteliselt nähtamatuks ka majanduse tõus. „Jõulist majanduskasvu prognoosiperioodil ei esine, mistõttu saab olema suhteliselt aeglane ettevõtete tulude kasv ja senisest tagasihoidlikumaks jääb ka palgatõus,“ sõnab SEB majandusanalüütik.

Kuigi meie ümber on kriise ja turbulentsi aina enam, siis maailmamajandus pigem eirab poliitilist turbulentsi. „Ukrainas kestev sõda on levinud Venemaa territooriumile, Lähis-Ida konfliktid on veelgi süvenenud, Hiina suhted lääneriikidega on keerulised ja ka kodune poliitikamaastik on pingetest paks. Hõlpu pole olnud ka finantsturgudel, kus Jaapani keskpanga tilluke intressimäära tõstmine põhjustas alles äsja raputuse, mis lühikeseks hetkeks finantskriisi ja koroonaviiruse aegsed mõõtmed võttis. Selle taustal tundub justkui iseenesestmõistetav, et keeruline peaks olema ka situatsioon majanduses. Õnneks ei taha paljud majandusindikaatorid selle narratiiviga siiski sobituda,“ märgib Nestor.

Intressimäärad hakkavad kiiresti langema

Globaalsel majandusrindel näib konjunktuur vastupidiselt olema paranemas. Skeptikute kuulutused peatsest USA majanduslangusest on osutunud alusetuks, ütleb SEB majandusanalüütik. „Ühendriikide majandus on püsinud kindlatel jalgadel ja tänavu on seal taas oodata korralikku majanduskasvu. Inflatsiooni aeglustumine lubab föderaalreservil alustada intressikärbetega, mille tulemusena langeb peamine intressimäär praeguse 5,5% juurest järgmise aasta lõpuks 3%ni,“ kirjeldab Nestor.

Kõrged intressimäärad on pidurdanud ka euroala inflatsiooni, mis on juba väga lähedal keskpanga soovitud tasemele. „Et euroala majanduskonjunktuur on olnud USA omast nõrgem, siis saab kiirem olema ka edasine intressilangetuste tempo,“ usub analüütik. SEB prognoosi kohaselt langeb keskpanga hoiuseintress 2025. aasta lõpuks 2%ni, millega lähedaseks kujuneb ka Euribori määr. Laenamise odavnemine peaks taaselustab euroala majanduse, mis SEB prognoosi kohaselt kasvab tänavu küll vaid 0,8%, kuid järgmisel juba 1,6%.

„Intressimäärade langus soosib ka Eesti majandust. Võrreldes teiste Balti riikidega on siinne erasektori võlakoormus oluliselt suurem, mis viib rohkem raha tarbimisest laenumakseteks. Veelgi kõrgem on majapidamiste ja ettevõtete võlakoorem meie peamistel eksportturgudel Soomes ja Rootsis,“ tõdeb SEB analüütik. See on ka peamine põhjus, miks Eesti majanduse käekäik on viimastel kvartalitel olnud oluliselt nõrgem kui Lätil või Leedul.

„Teisalt võiks oodatav intressilangetuse selle võrra enam siinset majandust soosida,“ usub Nestor. SEB prognoosi kohaselt saab Rootsi majanduse taastumine olema üsnagi jõuline, järgmisel aastal kasvab SKP seal 2,6% ja 2026. aastal küündib kasv 3% lähedale. „Ekspordi väljavaadet jääb piirama Soome, kus järgmiste aastate majanduskasv on Rootsi omast pea poole väiksem,“ tõdeb ta. Nagu eespool juba välja toodud, prognoosib SEB hetkel Soomele järgmiseks aastaks 1,5% kasvu ja 2026. aastaks 1,8% kasvu.