Analüütik: rahandusministeeriumi värske majandusprognoos ehk mitu vastuseta küsimust

Värskelt avaldatud Rahandusministeeriumi prognoosi kohaselt kasvab Eesti majandus järgmisel aastal 3,3%. Selle aasta majandusprognoosi alandati -1%-le.

Seda nimetatakse baasstsenaariumiks, kus ei ole arvestatud kavandatud maksumuudatusi. Kui maksumuudatused arvestusele juurde panna, siis oleks majanduskasvu suuruseks järgmisel aastal 2,1%. Oleks palju selgem sõnum kõigile majanduses tegutsevatele subjektidele, kui baasstsenaariumina oleks välja toodud 2,1%, sest reaalsuses on ju maksumuudatused kokku lepitud ja väga suure tõenäosusega need ka rakenduvad. Detailid muutuvad, aga suur pilt on paigas, kui valitsus eelarveläbirääkimiste käigus lõhki ei lähe.

Võtmeküsimus on, et kumb stsenaarium võetakse aluseks eelarve kokkupanemisel.

Vahemärkusena – Swedbank avaldas oma 2025 prognoosi, kus majanduskasvuks prognoositakse 1,5%. Riigieelarve kontekstis tähendab aga see pealtnäha „vaid“ 0,6% erinevust ehk võibolla Rahandusministeeriumi prognoosist väikemaks jääv kasv miljoneid ja miljoneid vähem laekuvat maksutulu ehk prognoosist suuremat eelarveauku.

Lisaks tekitab küsimusi palgakasvu ja hinna dünaamika. Kui tööturu olukord on hea ja väidetavalt näeme töötuse langust, siis on selge surve palgakasvule. Rahandusministeeriumi prognoosi järgi hinnakasv aeglustub 2026 aastal, palgakasv on aga jätkuvalt 4-5 % ümbruses. Samas me teame, et palgad mõjutavad kodumaist nõudlust ja selle läbi ka hinnataset ehk palgakasv toob paratamatult kaasa ka teatud hinnatõusu. Seega hinnatõusu taandumine Euroopa Keskpanga poolt soovitud 2-le protsendile tundub pigem soovmõtlemisena kui reaalse arenguna.

Kui vaadata maksutulude laekumisi, siis maksukoormus tõuseb plaanitavate maksude kehtestamisega 35,6%-le. Küsimus, millele otseselt vastuseid ei antud, puudutab võimalikke maksutulude vähenemist, sest ettevõtted optimeerivad oma kasumeid. Praegu jääb mulje, et võimalikud täiendavad maksutulud tuginevad varsema perioodi laekumistele. Alkoholiaktsiiside kiire kasvatamise ajalooline kogemus näitab aga, et reaalsus ja prognoos võivad erineda kordades.

Natuke kurb oli vaadata, kuidas ametnikud peavad tegema pika sissejuhatuse selgitamaks, miks need põhiprognoosid, mida nad esitavad, tegelikult reaalsele elule ei vasta.