RIIGI KULUD | Suured, kuid olulised raharöövlid on pensionärid, haiged ja keskmaa õhutõrje

Rahandusministeeriumi täna avaldatud prognoos näitab, et riigi kulud kasvavad kiiremini riigikaitse, hariduse, tervishoiu ja sotsiaalkaitse valdkonnas. Sotsiaaltoetuste kasv on pidurdamatu.

Prioriteetsetes valdkondades nagu riigikaitses, sotsiaalkaitses, tervishoius ja hariduses, püsib prognoosiperioodil valitsussektori kulude osakaal SKPs ajaloolisest tasemest kõrgemal. Valitsussektori kulude osakaal SKPs 2024. aastal kasvab 45,2%ni SKPst, mis on kõrgeim tase alates 2010. aastast. 2023. aastal moodustasid Eesti valitsussektori kulud 43,1% SKPst, mis jääb 6,2 protsendipunktiga alla Euroopa Liidu keskmisele tasemele. Valitsussektori kulude osakaal SKPs püsib kuni prognoosiperioodi lõpuni kõrgel tasemel osaliselt seetõttu, et 2024. aastal ületab valitsussektori kulude kasvutempo nominaalse SKP kasvutempot, mis suurendab riigi kulutuste osatähtsust majanduse kogutoodangust.

2024. aasta lisaeelarve vähendab nii valitsussektori kogukulude mahtu kui ka kasvutempot võrreldes kevadpronoosiga. Valitsussektori kogukulude tase langeb 2024. aastal võrreldes kevadprognoosiga 135 miljoni euro võrra. 2024. aasta kogukulusid võrreldes kevadprognoosiga vähendab ka CO₂ kvootide müügitulust tehtavate investeeringute mahu vähenemine 80 miljoni euro võrra. Alates 2026. aastast väheneb valitsussektori kulude kasvu kiirus oluliselt, püsides aastas alla 5%, kuid valitsussektori kulude osakaal SKPs jääb ületama kriisieelset 2019. aasta taset. Keskmine valitsussektori kulude kasvutempo aastatel 2025–2028 on 4,1% aastas, mis jääb aeglasemaks kui nominaalse SKP 5,5% keskmine kasv antud perioodil.