Kahe aasta pikkusega võlakirjade lunastamise tähtaeg on 16. september 2026, mil Eesti riik maksab võlakirja omanikule tagasi algse võlakirja nimiväärtusele vastava summa. Lisaks maksab riik võlakirjadelt fikseeritud intressi 3,3% aastas, väljamakse tehakse üks kord aastas. Eesti riigi võlakirju on võimalik märkida LHV, Swedbank, SEB ja Luminor kaudu, märkimise miinimumkogus on üks võlakiri nimiväärtusega 100 eurot.

„Laenamine on Eestile praeguses olukorras paratamatus, mitte eesmärk, kuid seekord tähendab see ka oma kodanike säästude kaasamist, mis loodetavasti tugevdab sidet oma riigi ja tema käekäiguga. Meie puudujääk ei ole hea märk riigirahandusest, kuid tema katmine sel moel on ka toeks rahvale, ühiskonna sidususele ja finantsturule,“ märkis rahandusminister Jürgen Ligi.

Rahandusministeeriumi riigikassa osakonna juhataja Janno Luurmees sõnas, et võlakirjade pakkumine ja intressi arvutus on toimunud turupõhiselt. „Tavalisest madalam nimiväärtus ja lühem periood tuleneb meie soovist teha võlakiri kättesaadavaks võimalikult paljudele inimestele,“ lausus Luurmees.

Nasdaq Tallinn börsi juhatuse esimehe Kaarel Otsa sõnul tekib riigi võlakirjade näol Eesti kapitaliturule sisuliselt uus ja kõigile kättesaadav finantsinstrument, mis aitab ka üldist rahatarkust edendada. „See võiks huvi pakkuda nii algajale investorile väärtpaberiturul esimeste sammude tegemiseks kui kogenud investorile riskide hajutamiseks. Suurim erinevus tähtajalise pangahoiusega on just selle likviidus – riigi võlakirja on võimalik soovi korral osta ja müüa,“ lausus Ots.

Eesti riigi võlakirju on võimalik märkida LHV, Swedbank, SEB ja Luminor kaudu. Võlakirjade märkimiseks on vaja väärtpaberikontot, mida saab taotleda väärtpaberikontot pakkuva teenusepakkuja juures (sh kodupangas). Ettevõttel või muul juriidilisel isikul on võlakirjade märkimiseks vaja LEI-koodi, selle taotlemiseks peab ühendust võtma LEI-koodi teenusepakkujaga. Riigi võlakirju saavad märkida kõik isikud, kellel on väärtpaberikonto Eestis registreeritud kontohalduri juures.

Eesti riigi võlakirja märkimine tähendab sooviavaldust Eesti riigi võlakirjade omandamiseks, märkimise soovi saab investor esitada märkimiskorraldusena, kuhu on lisanud maksimaalse arvu soovitud võlakirju. Ühe võlakirja nimiväärtus on 100 eurot. Märkimiseks vajalik rahasumma peab olema märkimiskorralduse esitamise hetkel kontol ja see broneeritakse kontol kuni võlakirjade jaotamiseni. Eesti riik eelistab võlakirjade jaotamisel jaeinvestoreid, kuid võlakirjade jagunemist jaeinvestorite ja institutsionaalsete investorite vahel ei ole eelnevalt kindlaks määratud.

Eesti riigi võlakirjade pakkumise tulemuste ning jaotuse avalikustamine toimub 11. septembril või sellele lähedasel kuupäeval ning võlakirjadega kauplemine Nasdaq Tallinna börsi Balti põhinimekirjas algab 17. septembril või sellele lähedasel kuupäeval. Eesti riik on kaasanud tehingukorraldajateks ASi LHV Pank ning Swedbank ASi. Tehingu juriidiline nõustaja on advokaadibüroo Sorainen.

Riiklik võlakiri on valitsuse emiteeritav väärtpaber, mis makstakse kindlaks määratud lõpptähtpäeval tagasi koos konkreetses summas lubatud intressiga. Intressi väljamakse tehakse reeglina üks kord aastas kindlal kuupäeval. Võlakiri saab olema vabalt kaubeldav, see noteeritakse Nasdaq Tallinna börsil, kus seda saab järelturul osta ja müüa.

Viimaste aastate jooksul on mitmed Euroopa riigid (sh Belgia, Horvaatia, Iirimaa, Itaalia, Läti, Leedu, Portugal, Rumeenia, Suurbritannia) välja andnud jaeinvestoritele suunatud riiklikke võlakirju eri mahtudes, ehkki võlakirjad pole alati olnud börsil kaubeldavad. Võlakirjade pikkus on ulatunud ühest kuust kuni kümne aastani. Kuna riiklik võlakiri on üks madalaima riskiga finantsinstrumente, on see toonud väärtpaberiturule ka uusi väikeinvestoreid.

Eesti riik on alates Covid-19 kriisi algusest 2020. aastal aktiivsemalt emiteerinud nii pikaajalisi kui ka lühiajalisi võlakirju. Juuli lõpu seisuga on investorite portfellides nelja miljardi euro väärtuses pikaajalisi ja 1,1 miljardi euro väärtuses lühiajalisi Eesti riigi võlakirju. Need võlakirjad on olnud suunatud peamiselt kutselistele investoritele ja rahvusvahelistele fondidele. Eesti majapidamiste hoiuste maht ulatus käesoleva aasta juuli lõpus rekordilise 12,4 miljardi euroni, millest tähtajalistel hoiustel on 4,3 miljardit eurot.