Täna tuli Eesti riik välja esmakordselt Eesti jaeinvestorile suunatud riigivõlakirjaga. Võlakirja pikkuseks kujunes kaks aastat ning seda asutakse teenindama 3,3%-se intressiga. Eeldatav emissiooni maht on kuni 200 miljonit eurot.

„Rahvusvahelisel turul on Eestil noteeritud kolm eri kestvusega riigivõlakirja. Kui me võrdleme nende noteeringute tootlusi samaväärsete Leedu paberitega, siis saame järeldada, et Eesti riigivõlakirjad pakuvad 10-15 baaspunkti võrra madalamat tootlust kui suurima Balti riigi võlakirjad. Vahe tuleneb sellest, et Eesti riigivõlakirjad on madalama riskitasemega kui Leedu noteeringud,“ märkis SEB kapitaliturgude maakler Erik Laur.

Ta lisas, et Leedu kahe aasta kohalikke riigivõlakirju on see aasta emiteeritud keskmiselt 3,4%-se tootlusega. Eeldades, et säärane erinevus kandub üle ka jaeinvestoritele suunatud võlakirjadele, võiks Eesti riik kaheks aastaks võtta laenu 3,25-3,3%-se tootlusega. „Sellest tulenevalt on täna märkimisperioodi alustavad Eesti riigivõlakirjad turgude kontekstis õiglaselt hinnastatud,“ märkis ta

Luminor Eesti finantsturgude üksuse juht Kert Koppeli lisas, et kui esmapilgul võib pakutav 3,3-protsendiline intress kaheaastase võlakirja kohta tunda üsna tagasihoidlik ja mitteatraktiivne, aga kui asja lähemalt uurida, siis see arusaam muutub kiiresti.

„Kui riigi pakutav intress olekski liiga kõrge ja ahvatlev, siis minul maksumaksjana oleks seda raske heaks kiita ja pigem ootaks, et riik võtaks laenu võimalikult soodsatel tingimustel.“

Koppel toob välja, et kui võrrelda pakutuvat riigivõlakirja intressi pangadeposiitidega, siis lühiajalised deposiidid pakuvad üldiselt mõnevõrra kõrgemat intressi. Samas kui võrrelda võrreldavaid ehk kaheaastast võlakirja kaheaastase deposiidiga, kaldub olukord juba võlakirja kasuks. Hetkel on pikemaajalised intressid turul madalamad kui lühiajalised põhjusel, et turg ootab lähiajal intresside langust.

„Kindlasti ei maksa ära unustada ka asjaolu, et üldiselt peetakse riigi krediidiriski madalamaks kui kommertspankade krediidiriski ning riigil on enamasti ka reitinguagentuuride poolt antud kõrgem reiting. Võlakirju on võimalik ka järelturul müüa ja juurde osta ning on selles vaates hoiusest paindlikum. Samas ei tohi unustada, et võlakiri on kaubeldav finantsinstrument ja järelturul võib võlakirja hind omajagu kõikuda,“ lisas ta.

Vaadeldes hetkel turul teiste riikide kaheaastaseid võlakirju, siis muutub pilt veelgi ilusamaks. Nimelt, tugevate Lääne-Euroopa riikide kaheaastased võlakirjad kauplevad turul ligikaudu 2,5-protsendilise tootluse juures ja Eestiga paremini võrreldavate riikide nagu Läti, Leedu ja Poola vastavad võlakirjad kauplevad ligikaudu 3-protsendilise tootluse juures või isegi grammike madalamal.

„Siit võib järeldada, et Eesti riigi võlakirjad on üsna atraktiivselt hinnastatud ja kui jaeinvestorid emissiooni täis ei märgi, siis eeldatavasti professionaalsed ja institutsionaalsed investorid võtavad heameelega jaeinvestoritest ülejäävad võlakirjad oma portfellidesse,“ lisas Koppel.