Kuigi haridus on praegu veel suuresti tasuta, kaasnevad õpingutega lisakulud. On neid, kes saavad vajaliku toe vanematelt, kuid on neidki, kel tuleb ise hakkama saada. Nii ongi üks võimalus kaaluda õppelaenu võtmist, mille suurus ei käi isegi haridusministeeriumi hinnangul praeguse majandusolukorraga kaasas.

„Inflatsioon, üldine elukalliduse tõus ning keeruline majanduslik olukord on teravamalt tähelepanu juhtinud sellele, et õppelaenu summa ei vasta üliõpilaste vajadusele, sest ei võimalda piisavas ulatuses katta õpingutega kaasnevaid täiendavaid kulusid,“ sõnas haridusministeeriumi kõrghariduse valdkonna peaekspert Hemminki Otstavel. Pärast pikki arutelusid ja ettepanekuid ongi riik lõpuks otsustanud suurendada õppelaenu maksimumsumma seniselt 3000 eurolt 6000 eurole, mis toob riigieelarvesse 260 000 euro suuruse kulurea.