Kõige enam vedasid jaekaubandust langusesse müügimahtude kahanemine supermarketites, majatarvete ja ehitusmaterjalide kauplustes ning muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus müükase näiteks sporditarbeid, arvuteid, raamatuid, mänguasju jms. Apteekide ja mootorkütuse jaemüügiga tegelevate kaupluste müügimahu kasvust tuli aga jaekaubandusele positiivne mõju.
Aasta esimese seitsme kuuga on jaekaubanduse müügimaht vähenenud 4%. Jaekaubandusettevõtete müügimaht on aastases võrdluses kahanenud järjest juba pea kaks aastat ehk 2022. aasta septembrist ning see on kukkunud ligi nelja aasta taguse tasemeni.
Kaardimaksed näitavad nõrka tarbimist
Nõrka tarbimist näitavad ka Swedbanki kaardimaksed, mille muutus on inflatsiooni arvestamata olnud nulli lähedal juba alates möödunud aasta sügisest. Ka kaardimaksete käibekasv on sel aastal olnud tagasihoidlik. „Eesti jaekaupmehed otsivad igapäevaselt võimalusi oma turupositsiooni parandamiseks, käibe ja kasumi kasvatamiseks,“ kinnitab Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko. Swedbanki kaardimaksed näitavad, et kaardimaksete käive toidukaupadele tõusis selle aasta seitsme kuuga 5% võrreldes eelmise aasta sama ajaga. Tehingute arv on suurenenud 3%, keskmine ostusumma on aga vähenenud 1% ehk jõudnud 15,4 euroni. Elektroonikakaupu müüvate ettevõtete hulgas on konkurents jätkuvalt tihe ja kaardimaksete käive näitab langustrendi. Selle aasta seitsme kuuga on nii nende käive kui ka tehingute arv kahanenud aastases võrdluses 8% ning keskmine ostusumma langenud 1%. „Siiski näeme, et kaardimaksete käibekasv peaks sel aastal paranema,“ ütleb Swedbanki kaubandussektori juht Maie Savtšenko.
Kavandatav maksupakett võib halvendada kindlustunnet
Keskmine reaalpalk kasvab juba eelmise aasta keskpaigast ning sel aastal kokku peaks püsivhindades netopalk veidi suurenema. See tähendab küll ostujõu paranemist, kuid tarbimist pidurdab majapidamiste jätkuvalt nõrk kindlustunne. Kindlustunne on viimastel kuudel küll veidi suurenenud, kuid see on pikaajalise keskmisega võrreldes ikka veel vilets.
Ligi pooltel Eesti majapidamistest on laenukohustused, sealhulgas ligi veerandil eluasemelaenud. Turuintressimäärad langevad tasapisi ja nii jäi kõrgeim intressikulu selle aasta esimesse kvartalisse. Intressimäärade edasine alanemine leevendab küll majapidamiste laenukoormust, kuid selle tugevam mõju peaks tulema alles järgmisel aastal.
Samas kiirendab uus kavandatav maksupakett meie hinnangul järgmisel aastal inflatsiooni ja vähendab hinnakasvuga kohandatud netopalka. See võib omakorda halvendada majapidamiste kindlustunnet, millel oleks negatiivne mõju eratarbimisele, sealhulgas jaekaubandusele.
