Eesti puitmajaliidu pöördumine: oleme sügavalt mures energiatõhususe toetusmeetme viibimise pärast

Eile ERRis avaldatud uudisest sai lugeda, et Kredexi korterelamute rekonstrueerimistoetust saab kasutada ka varjumiskohtade ehitamiseks. Vaatamata sellele, et varjumiskohtade ehitamine ei ole otseselt seotud hoonete energiatõhususe tõstmisega, köitis uudises enam tähelepanu hoopis umbmäärane viide, et energiatõhususe toetusmeede „peaks avanema“ sügisel, teatab Eesti puitmajaliit.

„Oleme sügavalt mures järjekordse viivituse pärast, mis on kaasnenud Kredexi energiatõhususe toetusmeetme rakendamisega. Korduvad edasilükkamised on tekitanud olulist majanduslikku kahju ning õõnestanud usaldust riigi suutlikkuses kokkulepetest kinni pidada, efektiivselt tegutseda ning kontratsükliliselt investeerida,“ avaldab liit avalikus pöördumises.

Puitmajasektor on Kredexi korterelamute energiatõhususe meetme kinnitamist oodanud üle aasta, kuna selle kiire vastuvõtmine oleks aidanud sektoril oluliselt paremini toime tulla seniste põhiliste sihtturgude langusest tingitud valusate otsuste ja tagajärgedega. Sektor on olnud sunnitud meetme vastuvõtmisega viivitamise tõttu koondama üle 300 töötaja ning õigeaegne meetme vastuvõtmine oleks aidanud täita vabaks jäänud tootmisvõimsusi ning leevendada kahjusid. Sektori tootmismaht on langenud rohkem kui 150 miljonit eurot. Riigi maksutulu on nende valusate otsuste tõttu kannatanud miljonite eurode ulatuses ajal, mil räägime eelarve puudujäägist ja uute maksude tõstmise vajadusest.

Aasta algusest alates on lubatud toetusmeede avada vähemalt kolmel erineval korral, kuid liit leiab, et tänaseni ei ole ükski neist tähtaegadest paika pidanud. „Taoline viivitamine on täiesti mõistetamatu ja seda kõikide turuosaliste vaates – korteriühistud, töövõtjad ja ka riik ise, kes on võtnud kohustuse aastaks 2027 ära kasutada EL struktuurfondide raha 330 miljoni euro väärtuses. Kui seda tähtajaks ei suudeta ära teha, tuleb riigil EL struktuurfondide toetus tagasi maksta. Kas Eesti riik saab seda luksust lubada?“ kirjutatakse kirjas.

Käesolevas olukorras ei saa liit jätta mainimata, et sektori ettevõtted on teinud märkimisväärseid investeeringuid tootearendusse ja tootmisprotsesside kohandamisse, lähtudes kindlast veendumusest, et riigi poolt lubatud toetused ja investeeringud on kindlustatud. Ettevõtete investeeringud on tehtud arvestusega, et riik toetab ja stabiliseerib sektori arengut, tagades nii tööhõive säilimise kui ka majandusliku kasvu jätkumise kriitilistel hetkedel. Seetõttu on toetusmeetme viivitamine ja ebakindlus mitte ainult rikkunud ootusi, vaid seadnud ohtu ka juba tehtud investeeringute tulemuslikkuse ja eesmärgipärasuse, arvab puitmajaliit.

„Riigi seisukohast on täiesti vastutustundetu „hoida riiulil“ sadu miljoneid eurosid, mis aitaksid tänases ehitussektori madalseisus ja inimeste madala toimetuleku ajal teha kontratsüklilisi investeeringuid. Riigi tegevusetus on seda enam arusaamatum ja vastutustundetum, kuna Eestis on majanduslangus kestnud juba 9 kvartalit järjest,“ hinnatakse kriitiliselt tänast olukorda.

Eesti puitmajasektor on olnud Eesti üks suurimaid eksporditulu toojaid, eksportides üle 90% kogu oma toodangust välisriikidesse. 2022. aastal ületas ekspordikäive üle poole miljardi euro.

Liit leiab, et tänases olukorras ei saa sektori ettevõtjad endale lubada järjekordset viivitust ja riigi ebaveenvaid vastuseid.

„Nõuame Kliimaministeeriumilt kiiret ja otsustavat tegevuskava koos pädevate kuupäevadega toetusmeetme turule toomiseks. Ka nö „mitte ideaalne meede“ on kordades parem, kui selle juba lõputuna näiv viibimine ja reeglite lihvimine,“ rõhutab Eesti puitmajaliit.