Pangajuht ja ema soovitab: kuidas rääkida rahast eri vanuses lastega?

Rahast lastega rääkimine on oma loomult palju keerulisem ja aeganõudvam kui „see vestlus“, mida paljud vanemad oma lastega pidada pelgavad. Kahe lapse ema, Bigbank Eesti juht, majanduse aineõpetaja ja aktiivne väikeinvestor Jonna Pechter annab kooliaasta alguses rea väga praktilisi ja enda poolt läbi proovitud soovitusi, kuidas siis ikkagi lapsed rahaga õigesti tuttavaks teha.

Olen kaheksa aastat õpetanud keskkooli astmes majandust ning minu kogemus näitab, et igas klassis on heal juhul paar õpilast, keda tema vanemad on aktiivselt kaasanud oma rahaotsuste tegemistesse – arutlenud koos nii eelarve ja valikute kui ka investeerimisvõimaluste üle. Ülejäänud jagunevad kaheks – mõned soovivad ennast rahaasjadega paremini kurssi viia ja asjad enda jaoks selgeks mõelda, teised leiavad aga, et rahateema on igav ja keeruline ning soovivad jätta oma teadmised raha kulutamisega hakkama saamise tasemele.

Noored, kes on pere rahaasjadesse kaasatud, peavad eelarve koostamist ja raha kõrvale panemist elementaarseks. Nad sooviksid pigem arutleda erinevate investeerimisvõimaluste ja nendega kaasnevate riskide üle, sest muu on juba selge. Olen ise korduvalt mõelnud, et tahaksin väga, et oma rahaasjade planeerimine ja juhtimine oleks elementaarne ka minu lastele.

Paraku ei ole rahateema mitte nagu „see vestlus“, kus lapsele tuleb selgitada, kuidas süsteem töötab, mida tähendab nõusolek, millised on kaasnevad riskid ja tehtud ta ongi – küsi, kui tekib jooksvalt küsimusi. Rahatarkuse õpetamine on pikem ja keerukam, sest hormoonid raha vastu huvi ei tekita ning luua tuleb tervislikke harjumusi, mis võtabki aega ja harjutamist. Alustada saab juba õige varakult ning ehkki laps ilmselt väga ei pahanda, kui talle unejutuks kohe investeerimisõpikuid ette lugeda, aga eakohane lähenemine annab paremaid tulemusi.

Lastead

Alustada võiks klassikast – poemängust. Kui kaheaastase lapsega saab anda „raha“ ja vastu võtta kauba, siis neljasel võiks olla kaupadel erinevad täiseurodes hinnad ning ta võiks osata ka raha tagasi anda, kuuesega saab aga hinnad määrata sendi täpsusega ning harjutada ühtlasi ka liitmist-lahutamist.

Toredad on ka mitmed Jänku Jussi multifilmid, mis arutavad nii läbimõeldud poes käimist, taara ära viimist kui ka muud toredat ja vajalikku.

Kuueaastase lapsega (võib proovida muidugi ka varem) saab alustada ka eelarve koostamist nõudvaid mänge ning rääkida nii raha teenimisest kui sellest, mille eest tuleb raha maksta. Väga tore on Ettevõtlusküla õppemäng „Minu raha“, mida saab mängida nii nende linnakus Tallinnas ja Tartus kui ka lauamänguna.

Algklassid

Algklassidele on olemas tore raamat Tom õpib rahamängu ning sinna juurde hästi sobiv töövihik Mina õpin rahamängu. Neid saab lapsega koos lugeda ning igal teemal arutleda – nii kohe peale lugemist kui ka hiljem näiteks poes käies tagasi viidates.

Lapsele võib tutvustada ka Tagasi Kooli rahatarkuse teemalisi e-tunde, mida saab sorteerida nii teemade kui klasside järgi. Neid videoid tuleb pidevalt ka juurde, nii et tasub üle vaadata ja ka lapse vanemaks saades kasutada.

Koolilapsele võib juba anda ka väikese taskuraha, et ta saaks ise proovida, kuidas see kulutamine ja kogumine täpselt välja tuleb. Samuti saab poes käies koos otsustada, et kui täna saab kulutada nii palju, siis mida me selle raha eest ostame ja mida ostmata jätame.

Põhikool

Põhikoolis saab laps edasi harjutada nii taskurahaga käitumist kui miks mitte osaleda ka müüjana erinevatel laatadel. Sellises vanuses laps saab hakkama juba mitte ainult tulude planeerimisega, vaid saab kokku arvutada ka müüdava kauba omahinna ning sealt välja arvutada kasumi. Laps saab läbi katsetada selle, et kui hinda alla lasta, siis ostetakse rohkem ja seeläbi on võimalik rohkem teenida – kui aga hind on kõrgem, siis ostetakse küll vähem, aga kasum ühe kauba ühiku kohta on suurem.

Põhikooli õpilane võib juba ise teenida ka natuke raha, tehes tuttavatele lihtsamaid töid. Kindlasti paljud ei nõustu ja teevad teisiti, aga mina lapsele oma kodus töö tegemise eest raha ei maksa. Minu jaoks panustavad kõik perele vajalike töödega ning kuna mulle keegi nõude pesemise eest ei maksa, siis ma ei arva ka, et laps peaks sellelt teenima. Samas võib läheneda ka nii, et laps niisama taskuraha ei saa ning see tuleb välja teenida – eks siin teeb iga pere nii, nagu neile parim tundub.

Väga tore mäng, mida võiks lapsega proovida, on Cashy, mis õpetab tegema nii rahalisi otsuseid ja investeerima, aga hoiab fookuses ka õnnelikkuse taset. Samuti sobib põhikooli lastele hästi Ettevõtlusküla mäng „Ettevõtlik pere“, kus saab koos luua pereettevõtte, teenida raha ning tasuda teenitud palgast pere kulutuste eest. Pisut vanemad võiksid juba proovida ka mängu „Ettevõtlik kodanik“, kus luuakse samuti oma ettevõte.

Põhikooli lõpus on hea leppida lapsega ka kokku, et ta peab oma taskurahast maksma ära ka teatud edasilükkamatud kulud. Näiteks kui laps peab kõik kooliks vajalikud vahendid ostma oma taskurahast, siis peab ta raha kõrvale panema, sest kulud on ilmselt suuremad kui augustikuu või septembri taskuraha. See õpetab last planeerima pikemalt kui taskurahast taskurahani.

Keskkool

Keskkooli noori võiks julgustada alustama investeerimisega. Kes oskab, võiks lapsele avada väärtpaberikonto ning võiks proovida kas või koos otsast alustada. Summad ei pea olema suured ning see julgustab noort ka ise selle teema kohta juurde uurima. Näiteks Nasdaq Balti lehelt võib leida erinevaid investeerimisteemalisi videoid ning ka pangad jagavad erinevaid nõuandeid.

Kui kool seda võimalust pakub, võiks julgustada noort looma ka õpilasfirmat, et proovida järele, kuidas tal ettevõtlus välja tuleb. Kui huvi on olemas, leiab noor inimene kahtlemata ise oma teemaga haakuvad raamatud ja videomaterjali, et süvitsi edasi uurida ja katsetada. Selleks ajaks peab aga vundament juba loodud olema.