Parempoolsed: siin on viis konkreetset ettepanekut, kuidas riigile raha juurde teenida

Värsketest majandusprognoosidest nähtub, et tugevat, Eesti inimeste heaolu tõstvat kasvu pole oodata, meie majandus jääb kiduma ja elu muutub üha kallimaks. Valitsus on selles küsimuses passiivne, seega toovad Parempoolsed esile viis teed, mille järgimisel võime oodata püsivat ja naabritest kiiremat majanduskasvu.

Kõige olulisem samm on loobuda ideest kehtestada ettevõtetele tulumaks, mis võtaks Eesti majanduselt konkurentsieelise naabrite ees ja halvendaks märgatavalt meie majanduse kasvuvõimalusi, ütles Parempoolsete juht Lavly Perling. Seejärel tuleb tegeleda kasvu toetava majanduskeskkonna loomisega.

Esiteks tuleb Eestisse tuua välisinvesteeringuid ja soodustada siinsete kasvufirmade Eestisse investeerimist. „Suured, miljardilised välisinvesteeringud tulevad Eestisse, kui me loome nende vastuvõtmiseks soodsa pinnase – hõlbustame asjaajamist, aitame üle saada meie hootisest NIMBY-mentaliteedist, muudame lihtsamaks ja kiiremaks planeeringute ja lubade protsessid,“ ütles Parempoolsete juht Lavly Perling.

Suurte tööstusinvesteeringute meelitamiseks tuleb tagada, et energia oleks kättesaadav ja mõistliku hinnaga, peale selle lahendada tööjõupuuduse probleem. Ainuüksi soodsa investeerimiskeskkonna loomisest aga ei piisa, me peame piiritagustele suurettevõtjatele ka teada andma, et oleme kõigiti valmis investeeringuid vastu võtma.

Eesti majandus seisab väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õlul

„Sellega peab valitsuse tasemel iga päev tegelema spetsiaalne töörühm, mida juhiks mõni rahvusvaheliselt kaaluka nimega isik, näiteks ekspeaminister, kel oleks hõlpsam ligipääs otsustajate juurde,“ täpsustas ta.

Samamoodi tuleb soodustada Eestis suureks kasvanud rahvusvaheliste ettevõtete jätkuvaid investeeringuid Eestisse. „Me tahame, et Eestis alustanud firmade peakontorid ja tootearendusmeeskonnad jääksid Eestisse,“ märkis Perling.

Teiseks tuleb parandada Eesti ettevõtluskeskkonda tervikuna. Välismaised suurinvesteeringud on olulised, kuid Eesti majandus ja seega kõigi meie inimeste heaolu seisab siiski väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete õlul, mida on Eestis enamus. „Me peame jõuliselt vähendama bürokraatlikke norme, regulatsioone ja piiranguid, mis pärsivad praegu Eesti inimeste võimalusi ettevõtlusega tegelema hakata,“ ütles Perling. Regulatsioonide harvendamiseks peab tegema konkreetse plaani, eesmärk olgu vähemalt 300 erineva normi tühistamine, märkis Perling.

„Asjaajamine riigiga ja kohaliku omavalitsusega peab olema lihtne ja etteaimatava kestusega, mitte aastaid kestev jant,“ täpsustas ta. Sama oluline on ettevõtliku hoiaku au sisse tõstmine. „Ettevõtjaid ei tohi avalikkuses kahtlasteks OÜ-tajateks mustata, vastupidi, ettevõtlikku hoiakut tuleb hoida au sees,“ rõhutas Perling.

Riik peab ergutama konkurentsi pangandusturul

„Kui mikroettevõtja teenib omavalmistatud käsitöö müügist kasvõi sellegi raha, et maksta lapse huviringi eest, on see ühiskonna vaates suur väärtus.“ Väga oluline on soodustada ka sisemaiseid investeeringuid, et siinsed ettevõtjad laieneksid just Eestis, mitte ei peaks piiri tagant paremaid tingimusi otsima, lisas Perling.

Kolmandaks tuleb parandada Eesti ettevõtete ligipääsu kapitalile. Ettevõtlustoetuste asemel peab riik peab mitmekordistama riiklikult tagatud laenugarantiide ja -käenduste pakkumist. Praegused meetmed on mõeldud pigem väikestele või keskmise suurusega ettevõtete, seda ringi tuleb laiendada ka suurematele firmadele ja konkreetsetele projektidele. Peale selle peab riik ergutama konkurentsi kohalikul pangandusturul.

„Valitsus peab soodustama uute pankade turule tulemist, et kohalikud ettevõtted saaksid kasutada spetsiifilisemaid laenutooteid, mille pakkumiseks pole praegu suurpankadel motivatsiooni,“ selgitas Perling. Ta täpsustas, et Eesti pangandussektorit pole vaja mitte tugevamalt reguleerida ega ka jõulisemalt maksustada, vaid just konkurentsi soodustamisega mitmekesisemaks muuta.

Neljandaks tuleb lahendada Eesti tööjõuprobleem. „Parempoolsed julgevad välja öelda, et Eesti vajab võõrtööjõudu. Meie arvutuste järgi on Eestisse vaja umbes 10 000 võõrtöölist, sealhulgas nii valgekraedest insenere-eksperte kui ka sinikraeliste ametita pidajaid,“ ütles Perling. Sobivate inimeste välja sõelumiseks peaks Eesti võtma kasutusel punktisüsteemi, nagu see toimib mitmel pool maailmas, näiteks Kanadas.

Teadus vajab rohkem raha

„Millised täpselt oleksid need parameetrid, mille järgi me otsustame inimese vastu võtta, on muidugi poliitilise debati koht. Aga selge on, et Eesti majandus ei saa kasvada ja jõukus suureneda, kui me hoiame kinni praeguses mahus kvoodisüsteemist,“ tõdes Perling. Ta lisas, et siinkohal on oluline vahet teha võõrtöölistel ja irregulaarsetel immigrantidel. Parempoolsed on seisukohal, et kontrollimatu ränne Euroopasse tuleb kõiki vahendeid kasutades lõpetada, piirid peavad olema kindlad ja Eestigi vajadusel ränderündeks valmis.

Viiendaks, kõrghariduse ja teaduse eesmärgid tuleb seada meie majanduskasvu toetama. „Me peame jõuliselt suurendama teaduse rahastamist ja riiklikke investeeringuid teaduspõhisesse innovatsiooni,“ ütles Perling. Ta täpsustas, et ülikoolid peavad tegema tihedamat koostööd ettevõtetega ning osalema aktiivsemalt uute toodete ja tehnoloogiate välja töötamises. Sellele saab riik kaasa aidata, sidudes näiteks riikliku rahastuse ja haridustellimuse mahu konkreetse ülikooli võimekusega ekspordisuutlike toodete või teenuste loomisel.