Deklaratsiooniga seati elamuvaldkonnas prioriteediks kestliku renoveerimise, kvaliteetse ja kliimamuutusi arvestava ehituse ning taskukohaste eluasemevõimaluste edendamine. Taristuminister Vladimir Sveti sõnul on Eesti lähtunud neist prioriteetidest varasemalt ning plaanib seda teha ka edaspidi – näiteks nii üürielamute programmi kui ka hoonete renoveerimise toetamise näol.

„Riigi toel on üle Eesti erinevates asulates korda tehtud või valmis ehitatud 20 kvaliteetset ja energiatõhusat üürielamut, 5 hoonet veel ehitatakse. Valminud majades on korterid aktiivses kasutuses 87%-lise täituvusega,“ sõnas Svet ning lisas, et piirkondliku konkurentsivõime edendamise huvides kavatsetakse meedet edasi arendada ja seda jätkata. „Üürielamute programm toimib ja on end õigustanud.“

Aktiivselt liigutakse Eestis edasi ka hoonete renoveerimisega. „Korterelamutele avame peagi ajaloo suurima taotlusvooru mahus 160 miljonit eurot, samamoodi on väikeelamutele avatud seni suurim taotlusvoor kogumahus 28 miljonit eurot,“ lisas minister.

Deklaratsioonile alla kirjutanud ministrid tõid välja, et kui hooneid piisavas mahus ei renoveerita ega ehitata energiatõhusalt, ei suudeta ka täita kliimaeesmärke, sh Pariisi kokkuleppega seatud eesmärki hoida temperatuuri keskmine tõus 2100. aastaks alla 1,5 °C.

Ministrite poolt kokkulepitud sammud hõlmavad näiteks rahalisi toetusmeetmeid, erinevate tegevuskavade ja regulatsioonide rakendamist, uuenduslike lahenduse väljatöötamist jm tegevusi.

Chaillot’ deklaratsioon koostati tänavu kevadel Prantsusmaa ja ÜRO korraldatud esimese „Maailma hoonete ja kliima foorumi“ raames. Deklaratsiooni nimi tuleneb Pariisis asuvast ajaloolisest hoonest – Palais de Chaillot’s, kus valmis nii kõnealuse deklaratsiooni lõppversioon, aga allkirjastati näiteks ka 1948. aasta inimõiguste deklaratsioon. Chaillot’ deklaratsioonile on tänaseks allkirja andnud enam kui 70 riiki üle maailma.