KAART | Euroala inflatsioon oli augustis kõigest napilt üle kahe protsendi

Eurostati esialgsetel andmetel oli euroala aastane hinnatõus augustis 2,2% ning alusinflatsioon 2,8%, mis annab Euroopa Keskpangale tuge jätkata intressilangetustega.

Euroala aastane hinnatõus oli viimati sedavõrd madal kolm aastat tagasi 2021. aasta juulis. Eesti on hinnatõusu edetabelis jätkuvalt teisel kohal, kuid seis on üldjoontes ikkagi parem kui viimastel aastatel.

Kuises võrdluses kerkisid euroalal hinnad 0,2% ning alusinflatsioon 0,1%.

Jätkuvalt on hinnasurve kõige tugevam teenuste sektoris, kus aastaga on hinnad kasvanud 4,2%, sh viimase kuuga 0,4%. Toidu-, alkoholi- ja tubakahinnad on aastaga kasvanud 2,4%, muude kaupade hinnad 0,4%. Energiahinnad on aga aastaga kahanenud 3%.

Enamus riike 2% eesmärgile lähedal

Euroalal on hinnatõus kõige kiirem Belgias, kus aastane inflatsioon on 4,5%. Teisel kohal on Eesti (3,4%) ning kolmandal kohal Holland (3,3%). Kõige vähem on aastaga hinnad kasvanud Leedus (0,7%) ja Lätis (0,9%). Täpselt eesmärgipärane seis on Euroopa Liidu tähtsaimas majanduses Saksamaal, kus aastane inflatsioon on 2%.

Kuises võrdluses kerkisid hinnad enim samuti Belgias (1,6%), Luksemburgis (1%) ning Küprosel (0,9%). Eestis tõusid hinnad kuuga hinnanguliselt 0,3%. Hinnad langesid kuuga enim Leedus (-0,5%), Soomes (-0,5%) ja Lätis (-0,4%). Stabiliseeruv olukord võiks anda Euroopa Keskpangale täiendavat julgust, et jätkata septembrikuisel kohtumisel intressilangetustega. Euribori futuurides pole tänased andmed suurt muutust kaasa toonud.