„E-hüppe meetmel on olnud oluline roll ehitussektori digitaliseerimisel – esimese kahe vooruga on eraldatud 3,7 miljonit eurot, mille eest on investeeritud näiteks nii tööde digitaliseerimisse kui ka tarkvara- ja tootearendusse. Selleks, et muuta taotlemise tingimusi selgemaks ja kiirendada hindamist, viime viimaseks vooruks sisse veel mõningaid muudatusi,“ sõnas elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler Ivo Jaanisoo.

Praegu kooskõlastusringil oleva eelnõuga täpsustatakse toetatavate kulude loetelu. Seni olid lubatud kõik kulud, mis olid vajalikud ja põhjendatud projekti eesmärgi saavutamiseks – see aga jättis liialt ruumi kulude vajalikkuse tõlgendamiseks. Edaspidi on toetatavad kulud vaid investeeringud immateriaalsesse varasse, nt teenustesse või tarkvarasse, mis tõstavad taotleja tootlikkust ning laiendavad e-ehituse platvormi kasutust. Samuti on lubatud maksta toetusest ka projekti raames võlaõigusliku lepingu alusel töötava isiku tasu.

Toetuse abikõlblikkuse periood lüheneb 12 kuult kuuele kuule. Muudetakse ka toetuse piirmäärasid – senise 1000-160 000 euro asemel saab toetus olla 2000-25 000 eurot. Muudatuse eesmärk on suurendada programmist kasusaavate ettevõtete arvu ning suunata taotlejaid kavandama väikseid, kuid suure mõjuga investeeringuid.

Lihtsustub ja kiireneb ka taotluste hindamine – hindamiskomisjoni asemel hindab edaspidi projekte Kliimaministeerium, kaasates selleks erialaliitude poolt nimetatud eksperte.

E-hüppe kolmas voor avaneb tänavu sügisel ning see jääb ühtlasi ka viimaseks vooruks. Toetusi jagatakse sel korral ca 765 000 euro ulatuses.