Energeetikaekspert: elektriturul on kriitiline seis

Sügisesi hinnaliikumisi elektriturul prognoosides ütles Gridio juht Konrad Hanschmidt „Terevisioonis“, et praegu on torm enne vaikust.

Energeetikaekspert Konrad Hanschmidt tõdes, et hetkel on elektri hind kõrge Eesti ja Soome vahelise kaabli Estlink 2 rikke tõttu. Lähiajal peaks elektrikaabel taas tööle hakkama, misjärel võib Hanschmidti sõnul eeldada, et elektrihind tuleb tänavu sügisel ja talvel isegi soodsam, kui oli eelmisel aastal.

„Olukord, mil Eestil ei ole kriitilistel ehk suure tarbimisega tundidel Soomega kaabliühendust ega tuult ja päikest, siis hind kerkibki kriitilise piirini,“ tunnistab Hanschmidt. Mis on kriitiline piir? „Hinnad lähevad sellisel juhul üle 25 sendi kilovatt-tunni kohta,“ lisab ta.

Viimase paari päevaga on hinnad kerkinud aga juba üle 50-60 sendi kilovatt-tunni kohta. Energeetikaeksperdi sõnul näitab see selgelt, et turul on elektritootmise nappus ning osalised hoiavad hinge kinni.

Elektri börsihinna drastilised kõikumised ei ole Hanschmidti sõnul kindlasti normaalsus. „See näitab seda, et turul on kriitiline seis.“

Rääkides Eesti võimekusest ise elektrit toota, tunnistab Hanschmidt, et elektrita me ilma teiste ühendusteta siiski ei jääks.„Küll aga on küsimus selles, mis hinda me sel juhul maksame. Me oleme ja jäämegi sõltuvaks Soome elektrist. Vähemalt lähitulevikus,“ kinnitab ekspert ning lisab, et oli vaid õnn, et Estlink 2 rike juhtus enne suvekuid, mil Eesti tuulepargid aitasid meil hoida elektri hinda normaalsel tasemel.

Sel suvel oli päeva keskmine elektri hind Eestis isegi odavam kui eelmisel aastal. „Tipuperioodid (hommikud ja õhtud - toim) on aga need ajad, mil me oleme Soomest väga sõltuvad,“ tunnistab ta.

Elektrihinna erinevus Eesti ja Soome vahel on kärisenud 10-kordseks

Enefiti energiatoodete juht Sander Randveri ja Baltic Energy Partnersi juhatuse liikme ja energiakaupleja Marko Alliksoni sõnul tekivad suured hinnaerinevused piirkondade vahel seetõttu, et kui Skandinaavias suudetakse suvine elektritarbimine ära katta hüdroelektrijaamade, tuuleparkide ja tuumaelektri toodanguga, siis Baltikumis jääb päikese- ja tuulevaestel aegadel odavaid tootmisvõimsusi puudu.

Kui varasematel aastatel on säärastes olukordades pakkunud leevendust Eesti ja Soome vahelised ülekandekaablid, siis sel aastal on kaks kolmandikku 1000-megavatisest ülekandevõimsusest olnud Estlink2 rikke tõttu puudu.