Ekspert arutleb: mida riik saaks teha, et soodustada suurprojektide Eestisse saabumist?

„Eestil on väga hea maine, osade projektide jaoks väga hea asukoht ja palju tublisid inimesi, mis kõik võiksid soodustada miljardiprojekti tulekut,“ tõdeb advokaadibüroo Sorainen partner Paul Künnap.

Eesti Päevaleht kirjutas üleeilses juhtkirjas, et Eesti vajab miljardiprojekti, mis aitaks meie majandust kiratsemisest välja. Sellega võib vaid nõustuda. Eesti on tõepoolest juba aastateks justkui tukkuma jäänud ja vajab korralikku energiasüsti, et järgmine arenguhüpe teha.

Lisaksin siia juurde veel vaid mõtte, et meil on ka arenguhüppega kiire. Tänu rohepöördele ja sündmustele meist idas, toimuvad maailmas hetkel pöördelised muudatused. See rong liigub juba täie hooga ja need, kes rongist maha jäävad, peavad uue olukorraga pikaks ajaks leppima.

Eestil on väga hea maine, osade projektide jaoks väga hea asukoht ja palju tublisid inimesi, mis kõik võiksid soodustada miljardiprojekti tulekut. Ühed meie suurimad konkurendid selliste projektide saamisel on Rootsi ja Soome. Nendega võrreldes jääme aga ühes valdkonnas kõvasti maha. Õnneks on see aga valdkond, millega saame midagi ette võtta. Nimelt on Eestis haldusmenetlused oluliselt aeglasemad ja vähem ettenähtavad kui Rootsis või Soomes.

Advokaadibüroo Sorainen tegi aasta alguses majandus-ja kommunikatsiooniministeeriumi tellimusel uuringu haldusmenetluste kohta, kus võrdlesime just selliste miljardiprojektide menetluste kiirust võrreldes Soome ja Rootsiga. Selgus, et Rootsis on võimekus sellised haldusmenetlused investorile investeerimisotsuse tegemiseks piisava kindluse andmiseks läbi viia poole aastaga, Soomes aastaga. Eestis paraku ei piisa ka viiest aastast. Kahjuks tegelikku võrdlusmomenti Eestis polegi, sest ühtegi sarnast projekti ei olegi ju meil finišisse jõudnud.

Hea uudis on see, et selgemad ja kiiremad haldusmenetlused aitavad paremini kaasata rahvast ja aitavad oluliselt leevendada NIMBY (mitte minu tagahoovis) efekti. Kui menetlused on algusest peale üheselt arusaadavad ja ettenähtavad ning toimub aus kaasamine, on vähem ruumi valesti mõistmiseks.

Rootsi mudel põhineb sellel, et lõpliku otsuse tegemisse on kaasatud selleks loodud spetsiaalne kohus, kus samas menetluses lahendatakse ka kõik võimalikud vastuväited ja kaebused. Selle mudeli rakendamine eeldaks Eestis kohtureformi, mille läbiviimiseks meil ei ole aega, kui rongi peale jõuda tahame.

Soome mudeli järgimine oleks meile suhteliselt lihtsasti kättesaadav, aga seegi eeldab just riigipoolseid tegusid. Kõige olulisemad õppetunnid, mis meil Soomest on võtta, on järgmised.

Rohkem koostööd ja paralleelsed menetlused. Meil on vaja, et meie erinevad riigi ja kohalike omavalitsuste asutused teeksid rohkem sisulist koostööd ja koostaksid vähem kirju. Meil on vaja ka, et kõik asjakohased menetlused toimuksid võimaluste piires paralleelselt, luues sünergiat. Me peame loobuma menetluste järjestikkuse mõttest. Sellega võidame aastaid ja saame odavamalt ka sisuliselt paremaid lõpptulemusi.

Asjakohasemad nõuded. Riik peab loobuma investorite rahaga akadeemiliste uuringute nõudmisest ja mikromanageerimisest. Meil on vaja, et haldusmenetlustes keskendutaks sellele, mis just antud projekti jaoks on asjakohane, ning meil on vaja, et need nõuded oleksid algusest peale selged. Meil on vaja kriitiliselt üle vaadata erinevate otsuste tasemete detailsusastmed. Võrreldes visuaalselt näiteks Rootsi planeeringut Eesti planeeringuga ei ole raske aru saada miks meil nendega nii palju kauem läheb.

Parem kaasamine. Parem kaasamine ei tähenda rohkem jutukoosolekuid. Parem kaasamine tähendab sisulisemat õigete asjaosaliste kaasamist õigel hetkel. Kaasamises saavad suuremat rolli täita erinevad kodanike ühendused ja üldsust saab tõhusamalt kaasata mitmekülgsemaid vahendeid kasutades.

Rohkem usaldust. Oleme paraku sattunud usaldamatuse nõiaringi, kus ei riik, avalikkus ega ettevõtjad ei usalda meie oma menetlusi. Nii juhtub, et ametnikud püüavad kõiges selgusele jõuda ja sisulised otsused ära teha juba algatamise faasis enne avalikkuse kaasamist. Avalikkus pole rumal ja mõistab, et menetluse käigus kaasamine on tihti lihtsalt linnuke kellegi tööde nimekirjas ning et otsused on juba tehtud.

Soome oli haldusmenetluste osas väga sarnases seisus kümmekond aastat tagasi. Menetlused kestsid igaviku ja kõik projektid surid lõpuks NIMBY-surma. Soome otsustas olukorda muuta, rakendades muuhulgas eeltoodud põhimõtteid. Neid on võimalik ka Eestis kasutusele võtta kas või homme. Uusi suuri seadusreforme ei ole selleks vaja. On vaja suhtumise muutmist. Kuigi ka maailma parimad haldusmenetlused ise ühtegi miljardiprojekti ei too, siis seda oleme Eestis näinud küll, et halvad haldusmenetlused võivad nii mõnegi miljardiprojekti minema peletada.