Tema arvates, on selline arvamus soovmõtlemine, millel on tegelikkusega vähe ühist, sest inimesed kogu maailmas vajavad esmajoones kaupu ning teenused ja kaubandus vaid vahendavad neid. „Igatahes on rumala tööstuspoliitika tulemused kätte jõudnud – majandus on languses juba kolmandat aastat ja riigieelarve miinus süveneks ka ilma kaitsekulude kasvuta,“ leiab ta, lisades, et sellist miinust ei suuda ära katta ka teenuste, eriti IT-teenuste ekspordi suur kasv.
Ta lisab, et kui valitsus oma „ideoloogiliste roheliste või roosade piirangutega eksportivate ettevõtete konkurentsivõime (meil on naaberriikidest kallim kohalik tooraine ja elekter) välisturgudel põhja laseb, siis saab riigi ekspordi ja impordi bilanss ainult hullemaks minna ehk raha liigub Eestist välja.“
Nigula sõnul on riigieelarve ja majanduskasvu probleemidele vaid üks lahendus. „Oluliselt rohkem Eesti elanikke peab riigieelarve kulu poolelt liikuma tulu poolele, tulema ümberjagatavat lisandväärtust looma. Ja valitsus peab ettevõtete igal aastal kümnete miljonite eurode kulutamise hinnaga kogutud statistilisi andmeid hakkama päriselt kasutama poliitiliste otsuste alusena," leiab ta. „Riigieelarve miinus on pikaajalise rumala majandus- ja hariduspoliitika tulemus.“
Loe pikemalt ERRist.
