Erkki Raasuke: mure Tatari-Heremi pärast on tühi jutt

Erinevalt kaitseminister Hanno Pevkuri seisukohast, et tippjuhid ei peaks nii kiiresti riigi- ja erasektori vahel liikuma nagu seda on teinud Martin Herem ning Timo Tatar, leidis Eesti finantssektori tippjuht ja ise elus kuldseid käeraudu kandnud Erkki Raasuke Äripäeva raadios, et sellise liikumise pärast üleliia muret tundma ei peaks.

Kaitseminister Hanno Pevkur on pannud suure kella külge riigisektori endiste tippjuhtide liikumise erasektoris sama valdkonna ettevõtetesse. Ministrile on ette jäänud nii endise kaitseväe juhataja Martin Heremi liitumine kaitsetööstusettevõttega Frankenburg Technologies kui ka hiljutise majandus- ja kaitseministeeriumi asekantsleri Timo Tatari asumine energiakontserni Ignitis Eesti juhi kohale.

„See on teema ja teemade hulk, millele ei ole selgelt jah-ei, 1-0 tüüpi vastust Kui ma vaatan ise tagasi üle viimase 15 aasta, siis need hoiakud võib-olla ei ole kardinaalselt muutunud, aga kindlasti on nad arenenud,“ rääkis Erkki Raasuke Äripäeva raadios. „Ühel pool on ettevõtete või organisatsioonide huvi, soov ja vajadus piirata lahkuvate juhtide võimalust sattuda kuidagi konfliktsesse olukorda ja teisel pool on tippregulaator, kes läheb teisele poole lauda,“ selgitas ta.

Raasuke tõdes, et nendes kahes olukorras tuleb tõenäoliselt erinevalt toimida. „Siin on, mille üle arutleda ja lõppkokkuvõttes on see kommete või filosoofia küsimus, kuidas neid õigeid lahendusi leida,“ sõnas finantssektori tippjuht. Küll aga tõdes ta, et kuigi Hanno Pevkur viitas nö jahenemisperioodile, mis kestaks üks või kaks aastat, siis sellist perioodi ei ole riigil mõttekas kinni maksta.

„Kui see inimene on väga hea või erakordselt hea, siis iga organisatsioon või selle juhid peaksid tegema pingutuse, et konkreetne inimene oleks ja tahaks olla edasi selle organisatsiooni liige. Nii või teisiti saab see aeg üks kord otsa ja seal ei tohiks jääda liiga suuri nõudmisi üksteise vastu. See kontseptsioon, et keegi istuks oma parimas tööeas kaks aastat kodus, kindlasti nii ei tööta,“ põhjendas Raasuke.

Ka arvab ta, et inimene peaks sellisest nö mahajahtumise perioodist teadlik juba siis, kui teda tippjuhi kohale värvatakse. Ehk et see oleks pikalt ette teada. „Teine on see, et kui rakendatakse olulisi piiranguid inimese edasise toimimise osas tööjõuturul, siis see peab olema ka kompenseeritud. Kui seda antud kaasustes ei ole tehtud, siis see on ainult tühi jutt. See on võib-olla tore asi, mida rääkida, aga seal teha ei ole enam palju midagi,“ tõdes endine pangajuht, viidates viimasel ajal palju kirgi kütnud Tatari ning Heremi juhtumitele.

Kuula edasi Äripäeva raadiost.