ELEA liikmed märgivad oma pöördumises valitsusele, et ei poolda ei palgafondi maksu ega ettevõtete tulumaksu, kuna tööjõumahuka sektorina avaldaks esimene logistikaettevõtetele ebaproportsionaalselt suurt mõju ning ettevõtete tulumaksuga kirjutataks ümber kogu senine Eesti maksupoliitika. Erinevate kiiruga tehtud uute maksude asemel võiks eelistada olemasolevate maksude tõstmist.

„Logistikaettevõtetele pole maksud üldsegi võõras teema. Maksame raskeveomaksu, teekasutustasu, kütuseaktsiise, tööjõumakse, peagi hakkame maksma tulevast mootorsõidukimaksu. Selgelt pole me ühegi uue maksu kehtestamise poolt,“ lausus ELEA juhatuse liige Herkki Kitsing. „Samas saame muidugi aru riigi vajadusest kuskilt täiendavaid vahendeid julgeoleku jaoks leida. Küll aga pole palgafondi maks ega ettevõtete tulumaks kindlasti selleks mõistlikud lahendused. Pigem võiks siis juba tõsta mõnda olemasolevat maksu, kasvõi näiteks käibemaksu, nagu tehti hiljuti Soomes.“

Ettevõtete tulumaks tühistaks Eesti senise eduloo

Kitsing selgitas, et ettevõtete tulumaksu kehtestamise asemel oleks praktiliselt iga teine alternatiiv parem, kuna see otsus kirjutaks täiesti ümber seni Eestis kehtinud ja meie majandusele edu toonud maksupoliitika. „Just see on toonud Eestisse palju välisinvesteeringuid ja aidanud meie ettevõtetel areneda, teha uusi investeeringuid. See ju ongi see, mis kõige rohkem majandust arendab. Seda poliitikat ei tohiks mingil juhul muuta,“ lausus Kitsing.

Herkki Kitsing

Palgafondi maksu osas on ka juba teised ühendused, nagu Eesti Kaupmeeste Liit, Eesti Hotellide ja Restoranide Liit, välja toonud, et see toob ebaproportsionaalselt suurima koormuse kaasa tööjõuintensiivsetele sektoritele. Ehk niigi pingeline olukord muudetakse hullemaks nende sektoritele, mis annavad tööd suurele hulgale Eesti inimestest. Ilmselt jääks maksu mõjul ära suur hulk investeeringuid, palgatõusud ja tuleks ette võtta ka koondamisi.

ELEA hinnangul on praegused uute maksude plaanid tehtud kiirustatult ja põhjalike analüüsideta. Kui uus maks toob kaasa koondamised, investeeringute ära jätmised, konkurentsivõime vähenemise, välisinvesteeringute mujale minemise jne, siis lõppkokkuvõttes võib kahju kogu majandusele olla suurem, kui maksuga kogutav raha sisse toob.

Juurde tuleb arvestada ka seda, et iga uue maksuga kaasnevad samuti kulud uue süsteemi ülesehitamiseks, kontrolliks, bürokraatiaks. Juba mõne olemasoleva maksu muutmisel jäävad need kulud ära. Kuigi suures plaanis võiks riik lihtsalt maksude kogumise asemel võtta eesmärgiks lahendused, mis aitaks majandusele hoogu lükata, kuna sealt tulenev kasu on kordades suurem.

„Rahvusvahelisi vedusid teostavate logistikaettevõtete puhul jaotuvad kulud üldjoontes nii, et ligi poole moodustab kulu kütusele ja veerandi töötasud ja teede maksud. Ehk kolmveerand kuludest on otseselt seotud maksudega. Iga muutus seal omab suurt mõju ettevõtete käekäigule. Seega ei poolda ELEA, mille liikmete töötajaskonda kuulub ligi 6000 inimest, ei palgafondi maksu ja kindlasti mitte ettevõtete tulumaksu kehtestamist,“ lausus Kitsing.

Mullu tabas sektorit järsk kukkumine

Ta lisas, et ELEA liikmed on niigi olnud pikalt keerulises olukorras. Kui aastal 2022 oli assotsiatsiooni liikmete aastakäive kokku miljard eurot, siis aastal 2023 kukkus see 800 miljoni peale. „See on kadunud 200 miljonit, millelt riik oleks maksudena saanud korraliku sissetuleku. Ehk selle asemel, et ettevõtteid pitsitada maksudega, võiks leida lahendusi, mis aitaks ettevõtetel taas käibeid tõsta, et siis sellelt maksudena riigikassase raha teenida,“ märkis Kitsing.

Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsiooni (ELEA) asutamiskoosolek toimus 6. detsembril 1994 Tallinnas. Käesoleval ajal ühendab ELEA endas 70 rahvusvahelise transpordi ja ekspedeerimisega või muude logistikateenuste pakkumisega tegelevat firmat. Organisatsiooni eesmärgiks on esindada ja kaitsta liikmete ühiseid tööalaseid huve, vältida ebaausat konkurentsi ja aidata kaasa oma valdkonna õigusaktide väljatöötamisele ning sellealase info levikule.