Šuvajevs rõhutas, et peamine eesmärk maksusüsteemi muudatusi puudutanud läbirääkimistel oli tagada madalamate sissetulekutega inimestele väiksem maksukoormus. „Meie põhieesmärk oli saavutada, et madala sissetulekuga inimesed maksaksid vähem makse,“ ütles poliitik.

Reformi ühe olulise aspektina tõi Šuvajevs välja, et 21-protsendilise käibemaksumäära tõstmist suudeti vältida. Samuti märkis ta, et üksikisiku tulumaksu osas muutub süsteem senisest progressiivsemaks, mis on oluline samm sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisel. Samas tähendab see, et jõukamad inimesed peavad Lätis hakkama hakkama edaspidi rohkem makse tasuma.

Lätlaste valitud tee erineb märgatavalt Eestist, kus maksusüsteem on proportsionaalne ning eelarveaukude lappimiseks on plaanis tõsta tulumaksu ja käibemaksumäärasid.

Rahandusminister Arvils Ašeradens (Uus Ühtsus) jagas lisainfot TV3 saates „900 sekundit“, öeldes, et planeeritud tööjõumaksude muudatustest saab kasu 97% Läti inimestest. „Kokku saab sellest reformist kasu 97% Läti elanikkonnast – nende sissetulek suureneb,“ ütles Ašeradens, lisades, et plaanis on tõsta miinimumpalka ja kehtestada kõigile inimestele üldine maksuvaba tulu määr.

Täpsema ülevaate kokkulepitud muudatustest annab Läti rahandusministeerium täna toimuval pressikonverentsil.