Elisa IT-juht: kui suur ohumärk see tööandjale olema peaks, kui keegi on iga 1-2 aasta tagant tööd vahetanud?

Tänaseks on muutunud tavaliseks, et inimesed vahetavad tööd võrdlemisi regulaarselt. Samas rõhutab Elisa IT-juht Villu Teearu arvamusloos, et kuigi keegi ei eelda enam, et inimene peab end firmaga siduma kümneteks aastateks, võib iga aasta-kahe tagant töö vahetamine potentsiaalses tööandjas jätkuvalt küsimusi tekitada.

Kunagi oli üsnagi tavaline, et koolipingist mindi otse suurde firmasse praktikale ja sealt jäädigi sama ettevõtte juurde aastakümneteks, teinekord isegi terveks karjääriks. See aeg on aga möödas. Tänastelt noortelt ei oota ükski tööandja, et nad 20 aastat samas kohas leiba teeniks. Suhtumine vaid ühe tööandjaga juures töötamisse on selgelt muutunud ning seda on näha mõlemalt poolt – mõistetakse, et inimesed tahavad vahepeal kogeda midagi uut ning tuntakse, et näiteks arendajate ja IT-spetsialistide jaoks on erinevate äride nägemine isiklikku kasvu arvestades kasulik.

See aga ei tähenda, et oleksime jõudnud olukorda, kus iga aasta-kahe tagant töö vahetamine oleks midagi, mis tööandjates küsimusi ei tekita. Kuigi sagedased töövahetused on aina normaalsemad, ei ole paariaastane staaž enamasti see punkt, kus inimene saaks öelda, et ta on suutnud senises töökohas kõik endale selgeks teha ja tal on lihtsalt igav hakanud. Korra-kaks võibolla, aga kui selliseid töövahetusi on järjest juba kolm või rohkem, paneb see paratamatult kulmu kergitama.

See ei tähenda kindlasti seda, et tihedamad töövahetused tähendaksid, et uue töö leidmine muutuks võimatuks. Küll aga peab valmis olema selleks, et vahetuste põhjuse kohta töövestlusel küsitakse. Tööde vahetamiseks võib olla väga adekvaatseid põhjuseid, ent samamoodi võib viga peituda hoopis inimeses endas. Tööandja jaoks on oluline aru saada, kas tegemist on kellegagi, kes otsib hea sobivusega firmat, millega end pikemalt siduda, või on pidevate töövahetuste taga näiteks pidevalt kolleegidega konfliktidesse sattumine.

Tasub selgitada

Kuigi on tööandjad, kes kohe pidevatele töövahetustele viltu vaatavad, on oluline mõista ka kandidaatide vaatepunkti. Inimesed ja olukorrad on erinevad ning mõnikord lähevad asjad lihtsalt nii, et tööd on vaja sagedasti vahetada. Näiteks on ette tulnud õnnetuid olukordi, kus inimene on töötanud järjest kolmes firmas, mis pidi ta majandusraskuste tõttu 1-2 aasta pärast ära koondama.

Kui potentsiaalsele töötajale ei anta võimalust oma CV-s leitavat selgitada, on lihtne ilma jääda väga heast tulevasest tiimiliikmest. Seda muidugi eeldusel, et tööotsija tahab ja suudab tööandjas küsitavusi tekkinud olukorra lahti selgitada – isegi siis, kui tihedate töövahetuste põhjuseks ongi see, et siiani pole veel ühegi firma või juhiga väga head klappi tekkinud või on näiteks alles otsitud, mis on need tehnoloogiad ja teemad, millega oma karjääri pikemaks ajaks siduda soovitakse.

Töötaja vaatest jällegi ei maksa, kui vähegi võimalik, ühtegi töökohta liiga kergekäeliselt suhtuda. Raske on väita, et tänapäeval tasub end sama firmaga mitmekümneks aastaks siduda, sest liiga pikalt ühte asja tehes võib stagnatsioon tekkida. Samas regulaarselt iga 2-3 aasta tagant tööd vahetada on samuti raske soovitada. Eksperdiks kasvamine nõuab aega. Oma teed otsides mõned kohad läbi proovida on täiesti okei, kuid mingil hetkel saabub punkt, kus on mõistlik vähemalt mõneks ajaks juured maha panna ja üht rolli või valdkonna peensusteni tundma õppida.

Lõpuks vaadatavad tööandjad varasemat kogemust ikkagi selle pilguga, et kui palju keegi reaalselt osata võiks, mitte kui mitmes rollis ja firmas keegi mingite teemadega põgusalt kokku on puutunud. Värbaja saab aru, et eksperdiks paari aastaga ei saada ning pigem on suurema kaaluga pikem staaž ühe firma juures, kui mitu lühikest otsa eri ettevõtetes. See ei tähenda, et töövahetused oleks ilmtingimata probleem, ent mingitel juhtudel võivad pikemad kogemused lihtsalt väikese eelise anda.