Kliimaministeerium pani paika meretuuleparkide mängureeglid
(18)
Kliimaministeerium saatis täna kooskõlastusringile elektrituruseaduse ja energiamajanduse seaduse muudatusettepaneku eelnõu, millega pannakse paika meretuuleenergia toetusskeemi reeglid.
Vähempakkumist kavandatakse korraldada 2025. aasta esimeses pooles eesmärgiga saada uut meretuuleenergiat turule hiljemalt 2033. aasta lõpuks. Ehkki Eestisse kavandatud tuulepargid peaks eelduslikult tootma aastas ca 4 teravatt-tundi elektrit, plaanitakse toetust maksta kahe teravatt-tunni ulatuses.
Oksjonil parima pakkumise teinud meretuuleparki on plaanis toetada 20 aastat ning toetuse suurus on piiratud kuni 65 euroga megavatt-tunni eest. Toetusskeem põhineb kahepoolsel hinnavahelepingul, mis tähendab, et kui börsihind kujuneb mõnel tunnil vähempakkumise võitnud tootja seatud piirist kõrgemaks, maksab tuulepargi omanik enam teenitud summa riigile. Teisisõnu, kui parim pakkumine on näiteks 100 eurot megavatt-tunni eest, ent börsil maksab elekter 150 eurot, tasub tootja sel hetkel toodetud megavatt-tunni eest 50 eurot riigile. Arveldus hakkab käima kuupõhiselt.
„Puhas ja taskukohane energia on Eesti inimeste heaolu ja majanduskasvu alus. Seetõttu soovime toetada tuuleenergia tootmist lisaks maismaale ka merel. Eestis on selleks hea potentsiaal,“ sõnas kliimaminister Yoko Alender.
Kliimaministeerium plaanib toetada lisaks meretuuleenergiale ka maismaatuuleenergia arendamist, aidates vähempakkumisega turule ligikaudu 4 TWh maismaatuuleelektrit. Uute maismaatuuleparkide valmimine on kavandatud hiljemalt 2029. aasta lõpuks. Maismaatuuleparkide toetusperioodi kestvus on lühem, kokku 12 aastat.
Ministeeriumi hinnangul langeb elektri hind planeeritud vähempakkumiste elluviimisel 2030. aastal 2,4 sendi võrra kWh kohta – 9 sendilt 6,6 sendile ning aastaks 2035 ca 4,5 sendile kWh kohta. Ministeeriumi arvutuste järgi toob vähempakkumiste tulemusena saavutatav soodsam elektrihind nii Eestis kui kogu meie hinnapiirkonnas tarbijatele kokkuhoidu umbes 250 miljonit eurot aastas ja 20 aasta jooksul 5 miljardit eurot.
„Taastuvelektri lisandumine turule vähendab elektrihinda ennekõike Eestis. Taastuvenergia kõrval investeerime ja arendame ka elektrivõrke, edendame salvestusvõimsuste kasvu ja hoolitseme juhitavate võimsuste olemasolu ja heitevabaks muutmise eest,“ märkis kliimaminister.
