ETTEPANEK | Milline näeb välja uus „200 miljoni idee“, kus kõik ettevõtjad maksaks uut riigilõivu või tasu

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Tööandjate Keskliit tegid valitsusele ettepaneku loobuda ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa kehtestamisest ning selle asemel ajutiselt korjata riigilõivu. See tooks eelarvesse soovitud 200 miljonit ja enamgi tulu. Lisaks toovad liidud välja, et selline variant võiks panna ettevõtete seisva raha liikuma, mis omakorda majandusele tõuke annaks.

Koda ja liit toovad peaministrile saadetud „Riigikaitselise tasu kontseptsioonis“ esmalt välja, et tähtajalise ettevõtete tulumaksu (2% ettevõtete kasumilt) kehtestamine kahjustab äärmiselt tugevalt Eesti ettevõtluskeskkonna atraktiivsust ja investorite kindlustunnet ning selle kehtestamise vastu on valdav osa aktiivsest ettevõtjaskonnast.

„Tänane Eesti ettevõtete tulumaksusüsteem, kus tulumaksu tuleb tasuda kasumi jaotamisel, on olnud meie ettevõtluskeskkonna konkurentsivõime alustalaks ning eristanud meid teistest riikidest. Eesti on olnud tänu tänasele süsteemile kõrgetel kohtadel erinevates ettevõtluskeskkonna edetabelites. Näiteks on Eesti tänu ettevõtete tulumaksusüsteemile olnud aastaid OECD riikide hulgas kõige konkurentsivõimelisema maksusüsteemi indeksis 1. kohal,“ toovad nad välja.

Ettepanekus on kirjas, et erinevad uuringud on tõestanud, et tänane süsteem on aidanud suurendada meie ettevõtete vastupanuvõimet majanduskriisidele. Lisaks juhime tähelepanu sellele, et klassikalise ettevõtete tulumaksu kehtestamisel suureneb ettevõtjate motivatsioon näidata senisest väiksemaid kasumeid, mille tulemusena jääb riigil saamata teatud osa loodetud maksutulust. Lisaks kaasneks klassikalise või avansilise tulumaksu kehtestamisega väga suur administratiivne koormus riigile.

„Eeltoodud põhjustel teeme ettepaneku asendada ettevõtete kasumiga seotud riigikaitsemaksu osa tähtajalise riigikaitselise lõivu või tasuga, mida peaksid maksma kõik juriidilised isikud majandusaasta aruande esitamisel. Tasu määr sõltuks juriidilise isiku bilansimahust (varade mahust). Tasu kehtestamisel saaks lähtuda riigilõivude loogikast või otseselt kehtestada see erakorralise riigilõivuna. Rõhutame, et tegemist peab olema ajutise lahendusega, täpselt nii nagu riigijuhid on korduvalt lubanud,“ seisab ettepanekus.

Ettepaneku eeldused

Koda ja liit selgitavad ettepanekus, millistest eeldustest on nad ettepaneku tegemisel lähtunud, kirjeldavad lähemalt ettepaneku sisu ning toovad välja argumendid, miks nende poolt pakutaval lahendusel on vähem negatiivseid mõjusid, kui ettevõtete kasumite maksustamisel.

Ettepaneku tegemisel on nad lähtunud järgmistest eeldustest:

a) Nn riigikaitsemaksu osa, mida kehtestatakse ettevõtjaile kolmeks aastaks, peab olema võimalikult solidaarne, laia baasiga, lihtne administreerida ja jõustada.

b) Ettevõtjate kohtlemine peaks oleme võimalikult neutraalne, st, et maksukoormus peaks jaotuma võrdselt, sõltumata tegevusalast.

c) Ettevõtjate soov on olnud, et maksu administreerimine oleks lihtne (ei tooks kaasa täiendavat kulu), ettenähtav ning maksimaalselt laia maksubaasiga, et täita solidaarsuse printsiipi ning hoida efektiivne maksukoormus madalal. Maks peaks olema ka eristatav muudest koormistest.

d) Aastane tulu riigieelarvele ca 200 miljonit eurot.

Ettevõtlusorganisatsioonide ettepanek on kehtestada kolmeks aastaks (2026 – 2028) juriidilistele isikutele riigikaitseline tasu (riigilõivu või eraldi tasuna), mis tasutakse koos majandusaasta aruande esitamisega (see oleks aruande esitamise eelduseks) ning arvestatakse majandusaasta aruandes sisalduva bilansimahu (käibe- ja põhivara summa bilansipäeva seisuga) järgi.

Bilansimahu suurusele vastav aastane määr fikseeritakse astmetena seaduses. Alternatiivina võib nende sõnul kaaluda ka lõivu/tasu määra, mis oleks 0,1% bilansi mahust.

Seadusandlikud muudatused

Kõige lihtsam oleks organisatsioonide arvates tasu rakendada riigilõivuna, kuid võib kaaluda ka eraldi tasu kehtestamist, mis vastaks samale loogikale. Riigilõivuna rakendamise korral oleks vajalik täiendada riigilõivuseadust ning näha ette riigilõivu tasumine majandusaasta aruande esitamise eest.

Lõiv kehtiks tähtajalisena majandusaasta aruannete kohta, mis esitatakse või tuleks esitada aastatel 2026 – 2028 (toimingu tegemise ajast sõltuv lõiv). Kui kehtestada koormis eraldi tasuna, siis tuleks see eraldi seaduses ette näha, kuid õiguslikult võib selle kehtestamisel lähtuda siiski riigilõivudest ning nendega siduda.

„Edaspidi lähtume (ettepanekus - toim) siiski sellest, et tegemist oleks lõivuga, vaatamata sellele, milline rakendusmeetod (lõiv või tasu) lõpuks valida. Kuna riigilõiv on levinud arusaama järgi tasu toimingu tegemise eest, ei ole sel puutumust maksunduslike aspektidega, sh rahvusvahelise maksundusega, mis võiksid muidu maksu kehtestamist takistada või maksubaasi piirata. Lõivu suuruse määramise aluseks võetav bilansimaht sisaldub igas majandusaasta aruandes (sh lihtsustatud aruannetes). See on fikseeritud raamatupidamisseadusega ning selle lisaks oleva bilansiskeemiga. Bilansimaht on käibe- ja põhivara summa, mis võrdub alati kohustiste ja omakapitali summaga. Bilansimahu leiame bilansist kahest kohast – aktivad kokku ja passivad kokku,“ selgitavad nad.

15 argumenti lõivu kaitseks

Kaubandus-Tööstuskoda ja tööandjate keskliit toovad ettepanekus välja 15 argumenti, miks nende meelest riigikaitseline lõiv hea on:

• Riigikaitselise lõivu, mille arvestamise aluseks on juriidilise isiku bilansimaht (varade maht), poolt räägib eelkõige asjaolu, et laiemalt on lõivust laekuva tulu kasutamise eesmärk varade kaitsmine. Varad on bilansimahu mõttes ettevõtte kogu vara, sh käibevara, finantsinvesteeringud, nõuded, kinnisvarainvesteeringud, materiaalsed põhivarad, bioloogilised varad, immateriaalsed põhivarad jne.

• Kapitali iseloomu suhtes ei oleks samuti põhjust teha erisust, kas kasutatakse võõr- või omakapitali, kuna kapitali kasutuse tulemus peaks olema igal juhul vara tootlus ning seetõttu on lõivu eesmärk kohane ka siin.

• Oma olemuselt oleks bilansimahust lähtuv koormis käsitletav tinglikult varamaksuna, mis koormaks enam neid ettevõtteid, kus on rohkem vara (maksustatakse rikkaks olemist ja mitte rikkaks saamist).

• Bilansimahust lähtuv lõiv mõjuks väiksema koormusega nendele ettevõtetele, kus inimressursi osakaal kogukuludest või käibest on suurem. Kuivõrd teiste riigikaitsemaksu komponentidega koormatakse töötamisega seotud kulutusi niigi, siis oleks varadest lähtuva lõivu kehtestamine juriidilistele isikutele õiglasem.

• Kuivõrd bilansimahust lähtudes peaksid lõivu tasuma ka ettevõtted, kus töötajaid ei olegi ning tegeletakse vara haldamisega, siis vastab ka see suurema solidaarsuse eesmärgile. Samuti tuleks lõivu tasuda ettevõtetel, kes töötasu maksmisest hoiduvad ning kompenseerivad omanikule aktiivse töö, jaotades palga maksmise asemel kasumit.

• Bilansimahust lähtuvat lõivu peaksid siiski maksma ka kahjumis olevad ettevõtted, kellele lisanduv koormus võib küll mõjuda negatiivselt, kuid lähtudes vara kaitsmise loogikast, oleks see põhjendatud st, et kui kahjumis oleval ettevõttel on vara, siis on ka tema huvides, et vara oleks kaitstud ning mittepanustamine oleks põhjendamatu. Samuti on kahjumi tekitamine raamatupidamisarvestuses pigem lihtne.

• Samuti on kohane maksustada varade kaitse ideest lähtuvalt kõiki juriidilisi isikuid, kes vara omavad. See vastab ka solidaarsuse eesmärgile ning arvestades laiast maksubaasist tulenevat madalat lõivu määra, ei oleks lõiv ebaõiglaselt koormav. Eelkõige omavad suuremat mahtu just äriühingud ning valdavalt rakenduks teistele miinimummäär.

• Riigilõiv on väga selge ja lihtsa arvestusloogikaga. Selle kogumine ei eelda uute süsteemide loomist ega täiendavat arvestust või aruandlust (vajalikud on vaid väikesemahulised arendused RIKi majandusaasta aruannete esitamise süsteemis).

• Seni, kuni konsolideeritud majandusaasta aruandeid esitatakse veel pdf formaadis, peavad emaettevõtted, kes konsolideeritud aruande esitavad (ca 600 ühingut), esitama konsolideerimata bilansimahu väärtuse majandusaasta aruande protsessis käsitsi, sarnaselt müügitulu väärtusele, mida tänagi esitatakse. Sellega kaasnev halduskoormus oleks minimaalne.

• Konsolideerimata aruannete puhul võtaks süsteem aruandest vastava väärtuse automaatselt ning kuvab aruande esitajale maksmiseks kuuluva lõivu suuruse. Tehnoloogiliselt on tegemist väga lihtsa lahendusega. Samuti omab RIK juba niigi riigilõivude kogumise võimekust.

• Ettevõtte ülesandeks jääb majandusaasta aruande esitamine tähtaegselt nagu tänagi. Aruannete esitamata jätmist kontrollib tänasega sarnaselt registripidaja ning maksuhaldur. Samuti on tegemist avaliku infoga.

• Kui lisada võimalus, et lõivu saaks tasuda soovi korral kahes osas, kuid igal juhul sama aasta jooksul, motiveeriks lõiv potentsiaalselt ka aruandeid varem esitama (soov ajatada teise osa maksmine võimalikult pikale ajale).

• Kuivõrd lõiv kehtiks konkreetsel ajaperioodil, siis motiveeriks see potentsiaalselt ka neid isikuid aruannet esitama enne lõivu kehtima hakkamist, kes seda seni teinud pole.

• Lõivu tasumata jätmist aitab efektiivselt tagada süsteem, kus lõivu tasumine (vähemalt enamuses) peab eelnema aruande esitamisele ning vajadusel saab sissenõudmisel rakendada tavapärast riigi nõuete sissenõudmise süsteemi.

• Varade mahust lähtuv lõiv võiks potentsiaalselt mõjutada ettevõtteid ka seni investeerimata vaba raha kasumina aktiivsemalt jaotama (või investeerima), mis omakorda suurendaks riigieelarvelisi tulusid ning suunaks raha rohkem käibesse.

Tabelis on arvestuse aluseks kõik 2022. aastal esitatud majandusaasta aruanded. Isikud on vara suuruse järgi jaotatud gruppidesse. Püütud on lähtuda printsiibist, et aastane lõivu suurus ei ületaks oluliselt grupi keskmisest varade mahust 0,1%. Väiksema vara hulgaga ühingutel on seda siiski olnud keeruline tagada, kuid ka nendes gruppides on minimaalse lõivu kehtestamine õigustatud, kuna tegemist on kontrollimahukamate gruppidega ning vara kaitsmise eesmärgist lähtuvalt ei oleks täielik maksust vabastamine ka õiglane. Ettepaneku kohaselt peaks ühing, kelle varade maht on kuni 10 000 eurot, maksma aastas riigilõivu 15 eurot. Ühing, kelle varade maht on üle 1 miljardi euro, peaks tabeli kohaselt tasuma aastas 3,8 miljonit eurot.

Võimalik on selles kategoorias luua juurde täiendavad astmed või sätestada, et õiglasema maksustamise eesmärgist lähtudes leitakse ettevõtetele, kelle varade maht on üle 1 miljardi euro, aastase lõivu suurus printsiibil, et lõivu suurus olekski 0,1% varade mahust. Sarnane loogika on ka riigilõivu määramisel, kui tegemist on kinnistusraamatu toimingute eest tasutava lõivuga.

Täiendavaks alternatiiviks on kehtestada kõigile üks lõivumäär, mille suurus on 0,1% varade mahust. Sellisel juhul ei oleks riigilõivu vahemikke ning iga ettevõtte poolt tasutav lõiv sõltuks konkreetselt tema varade mahust. Sellise alternatiivi puhul oleks lõivude summa kokku ca 211 miljonit eurot (2022. aasta varade põhjal). Siiski oleks otstarbekas ka sellisel juhul kehtestada miinimumlõiv, et täita solidaarsuse eesmärki.