Ekspert selgitab: mida peaks uue kodu ostmisel silmas pidama?

Projekteerimisvead, vajumised ja mürapidavus näited on väljakutsetest, millega uue kodu ostjad võivad kokku puutuda. Ent kuidas näiteks korterit valides selle ehituskvaliteeti hinnata, vältimaks hilisemaid probleeme? Ehitusettevõtte Arco Tarci juht Lauri Männiste jagab nõuandeid.

Männiste sõnul pole ehituses kvaliteedi tagamise näol tegemist ühekordse tegevusega, vaid see algab juba tööde planeerimisest ja tarnijate ning koostööpartnerite valikust. „Kvaliteedikontroll on väga süsteemne tegevus, mis toimub mitmel eri tasandil – alltöövõtja, peatöövõtja, järelevalve. See on justkui erinevate kihtidega sõel, millest lõpptulemusena ei tohi ükski oluline puudus läbi pääseda,“ selgitab ehitusettevõtte juht ja lisab, et süsteemne lähenemine tagab ehituses nii esteetiliselt meeldiva kui ka vastupidava lõpptulemuse.

Kõik saab alguse juba projektlahenduse tasandilt

Männiste usub, et ehitusfirma osalemine projekteerimisprotsessis on oluline hoonete vastupidavuse ja tulevikukindluse tagamiseks, sest see toob sisse praktilised kogemused ja teadmised. „Oluline on keskenduda mitte ainult hoone välimusele, vaid ka sellele, kuidas see aastate jooksul säilib,“ rõhutab Männiste ehitaja kaasamise olulisust juba planeerimise ja projekteerimise faasidesse.

Ehituses kasutatavatest tehnoloogiatest ja materjalidest rääkides toob ta välja, et uuenduslikkus ja moderne disain on olulised, kuid veel tähtsamad on vastupidavus ja funktsionaalsus, sest just pikemas perspektiivis hakkab ehituskvaliteet oluliselt mõjutama hoonete remondi- või renoveerimisvajadust. „Üha enam kasutatakse hoone fassaadidel puitu, kuid tihti ei osata seda õigesti töödelda või kasutatakse seda vales kohas. Lisaks esteetilise välimuse kaotamisele tekib sellega hoone omanikule suur haldus- ja hoolduskulu,“ selgitab ta. „Mõne toote või materjali eluiga lihtsalt on pikem kui teisel. Krohvfassaad ja plastaknad vajavad tõenäoliselt varem uuendamist kui kivifassaad ja puitalumiiniumaknad,“ toob Männiste näiteid materjalide erinevusest.

Kuidas koduostjana tüüpilisi probleeme ennetada?

Männiste räägib, et koduostjate vaatest tekivad sagedasemad probleemid hoone ja selle konstruktsioonide kohanemise tagajärjel. Need vead, näiteks väikesed praod ja uste ning akende reguleerimise vajadus, avalduvad ühe kuni kahe kasutusaasta jooksul ja on kaetud garantiiajaga. „Selliste vigade ennetamiseks tuleb juba ehitusprotsessis kasutada õigeid tehnoloogiaid ja tagada nii ehituse kui hoone kasutuse jooksul sobivad tingimused, näiteks nagu sobiv õhuniiskus ja temperatuur,“ selgitab ta.

Teist laadi probleemid, millega koduostjad silmitsi seisavad, on erinevad projekteerimisvead või avariid, nagu näiteks torulekked, mis võivad omakorda põhjustada tõsiseid kahjusid. „Just sellisid ootamatuid probleeme aitabki ennetada süsteemne kontroll ehitustegevuse ajal,“ räägib Männiste.

Müra- ja helipidavus kortermajas on samuti olulised tegurid, mida koduostjad peaksid hindama. Männiste märgib, et kuigi normidele vastav ehitus - korterite vaheline heliisolatsiooni nõue 55dB - ei tähenda tingimata täielikku mürakindlust, saab projekteerimise ja ehituse tasandil teha helipidavuse parandamiseks teadlikke valikuid. „Viimastes arendustes oleme piirded teadlikult mõne detsibelli võrra kõrgemaks projekteerinud, et pakkuda kliendile paremat tulemust,“ toob ta näite.

Kuna korteri ehituskvaliteeti on pelgalt visuaalse kontrolli põhjal keeruline hinnata, soovitab Männiste koduostjatel teha põhjalik taustauuring nii arendaja kui ka ehitaja kohta, et mõista mõlema varasemaid projekte ja kvaliteeti. „Kõrvaltvaatajal ongi keeruline hoone kvaliteeti hinnata, selleks peab olema spetsialist või viibima protsessi juures. Küll on võimalik kontrollida väga põhjalikult kõike, mis on korteris sees – milline on viimistluskvaliteet, kuidas toimivad tehnosüsteemid ja mis on ripplagede taga,“ jagab ta nõu.

Ehitussektori tulevikku kirjeldavad efektiivsus ja jätkusuutlikkust

Arco Tarci juhi sõnul muutub tööjõu kallinemise tõttu aina olulisemaks leida viise, kuidas ehitust tõhustada. „Efektiivsust otsitakse tehaselisest tootmisest ja digitaliseerimine on toonud projekteerimisel ja ehituse juhtimisel kasutusele uued töövõtted,“ selgitab Männiste. „Samuti teevad mudelprojekteerimise programmid ära suure töö vigade tuvastamisel ja võimaldavad lihtsa vaevaga töödelda kogu projekti infot,“ lisab ta.

Globaalselt otsitakse võimalusi suurema süsinikjalajäljega ehitusmaterjalide kasutamise piiramiseks ning kuna uusehitiste rajamine odavamaks ei muutu, näeb Männiste tulevikus rohkem hoopis renoveerimist. „Erinevad regulatsioonid piiravad energiamahukate ehitusmaterjalide kasutamist ning soodustavad taastuvaid ja korduvkasutatavaid materjale, nagu näiteks puit,“ märgib ta.

Samuti saab kohustuslikuks hoonete süsinikjalajälje mõõtmine, mis aitab uusehitiste kliimamõju analüüs arendajatel ehitiste keskkonnamõju paremini mõista ja vähendada. „Rannakalda arendus oli üks esimesi projekte Eestis, kus selline arvutus läbi viidi,“ räägib Arco Tarci juht. Stroomi ranna ääres asuva Kodulahe kvartali Rannakalda uusarenduse andmete põhjal läbi viidud süsiniku jalajälje uuringu tulemustest selgus, et suurima kliimamõju moodustab hoone kasutusaegne energia (57%), millele järgneb ehitusmaterjalide tootmine (33%).