Lenno Uusküla: täna avaldatud kaupade ekspordi arvud tekitavad endiselt muret

Luminor Eesti peaökonomisti Lenno Uusküla sõnul on uute languste taga vähesed investeeringud. Ka siinne palgakasv on olnud märksa kõrgem kui meie põhiturgudel.

Täna avaldatud kaupade väliskaubanduse numbrid on jätkuvalt murettekitavad. Aastavõrdluses näilised positiivsed arengud on seotud vaid erakordselt halva eelmise aasta juulikuuga, kus eksport kukkus järsult. Juuli kasinad ekspordinumbrid olid aga kooskõlas sellega, mida tõi meile juba varem avaldatud tööstustoodangu statistika, mis tõi uue negatiivse rekordi.

Arvud on aga väga negatiivsed. Võrreldes juunikuuga vähenes eksport 3 protsenti ja Eesti päritolu kaupade eksport 3,7 protsenti. Sama pilt avaneb ka pikemates võrdlustes. Võrreldes selle aasta teise kvartaliga langes kogueksport 10,3 protsenti ja Eesti päritolu kaupade eksport 10,4 protsenti. Langus on ka võrreldes esimese kvartaliga, vastavalt 3,0 ja 7,3 protsenti.

Eesti päritolu kaupade ekspordi langust on näha nii euroala kui ülejäänud Euroopa riikide suunal. Eksport Saksamaale kukkus juulis võrreldes selle aasta teise kvartaliga Saksamaa suunal kuue protsendi võrra. Soome eksport langes samal ajal 12 protsenti, Lätti 15,3 protsenti ja Rootsi 28,3 protsenti. Seevastu Leetu eksport kasvas 0,9 protsendi võrra.

Kaubagruppidest langesid tugevalt masinate ja mehhaaniliste seadmete eksport, 11,9 protsendi võrra, puit ja puidutooted, 18,1 protsenti, Elektrimasinad ja -seadmed, 10%, mööbel 11,2 protsenti, raud- ja terastooted 24,4 protsenti. Tõusid aga mineraalsete toodete eksport, valmistoidukaupade eksport ja elusloomade ning loomsete toodete eksport.

Kuna Eesti majanduslangus on suurem kui naaberriikide oma, siis tuleb ka ekspordi languse osas vaadata eelkõige sissepoole, et uurida, mis on valesti. Kui eelmise paari aasta languste taustal võis näha väliseid tegureid, siis praeguseks on aega nii palju mööda läinud, et peamised kohanemised võiksid olla lõppenud. Uute languste taga on juba hinnanguliselt meie vahepealsed vähesed investeeringud, mis ei ole toetanud ümberstruktureerimist ja ka palgakasv on olnud Eestis märksa kõrgem kui on meie põhiturgudel. Kuigi Läti ja Leedu palgad on kasvanud kiiremini, siis on nende palgatase jätkuvalt madalam ja hinnatundlikud kliendid muus maailmas otsimas rohkem odavamat hinda, mis on arvatavasti tellimusi ka naabritele viinud.

Eesti tugevus on olnud leida aga uusi tooteid ja turge, mis võimaldavad kõrgemat palka maksta. Kaubaekspordi taga on just töötleva tööstuse keeruline olukord ning seda peab vaatama eelkõige ülemaailmses muutunud konkurentsipoliitika valguses, kus oma investeeringute jaoks pakutakse erinevaid toetuseid ja tehakse administratiivseid protsesse lihtsamaks. Töötlev tööstus on selgelt rohkem mõjutatud rohelise üleminekuga kaasnevatest hädadest ja eduka rohelise ülemineku jaoks on vaja majanduskasvu.

Juulis suurenes eelkõige kaupade eksport

Statistikaameti andmetel kasvas 2024. aasta juulis eelneva aasta sama ajaga võrreldes kaupade eksport 5% ja import 1%.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets ütles, et tänavu juulis mõjutas ekspordi kasvu osaliselt võrdlus eelmise aasta sama kuu tavapärasest väiksema kaupade väljaveoga. „Aastases võrdluses vähenes reeksport 5%, kuid Eesti päritolu kaupu eksporditi mullusest 12% enam. Suurenes Eesti päritolu põlevkivikütteõlide ning piimatoodete väljavedu. Eesti päritolu kaupade ekspordi suurenemisele lisaks kasvas ka nende osakaal koguekspordis 4 protsendipunkti ehk 64%-ni,“ tõi Leppmets välja.

Kaupadest eksporditi juulis enim elektriseadmeid (16% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%) ning puitu ja puittooteid (10%). Aastases võrdluses kasvas kõige rohkem elektriseadmete (37 miljoni euro võrra) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (33 miljoni euro võrra) väljavedu. Enim vähenes transpordivahendite (25 miljoni euro võrra) eksport Eestist.

Juulis viidi kaupu kõige rohkem Soome (15% koguekspordist), Lätti (11%) ja Leetu (9%). Soome eksporditi enim elektriseadmeid ning Lätti ja Leetu transpordivahendeid. Kõige rohkem kasvas kaupade väljavedu Singapuri (32 miljoni euro võrra ehk 17 korda), kuhu eksporditi mullusest enam mineraalseid tooteid. Enim vähenes kaupade eksport Lätti (27 miljoni euro võrra ehk 16%), kuhu viidi vähem mineraalseid tooteid.

Juulis imporditi kõige rohkem transpordivahendeid (15% koguimpordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (14%) ning elektriseadmeid (14%). Mullusega võrreldes kasvas enim keemiatööstuse tooraine ja toodete (26 miljoni euro võrra ehk 19%) ning põllumajandussaaduste ja toidukaupade (26 miljoni euro võrra ehk 13%) sissevedu. Enim vähenes mineraalsete toodete (59 miljoni euro võrra ehk 30%) import.

Peamised impordipartnerid juulis olid Soome (12% koguimpordist), Saksamaa ja Leedu (mõlemad 11%). Soomest ja Leedust toodi enim mineraalseid tooteid ning Saksamaalt transpordivahendeid. Kaupade import suurenes aastases võrdluses kõige rohkem Türgist (35 miljoni euro võrra ehk üle 3 korra), kust toodi mullusest enam transpordivahendeid. Vähenes import Soomest (62 miljoni euro võrra ehk 23%), kust toodi vähem mineraalseid tooteid.